Suur-kirjurähn

Allikas: Vikipeedia
Suur-kirjurähn
Vana isaslind
Vana isaslind
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Rähnilised Piciformes
Sugukond: Rähnlased Picidae
Perekond: Kirjurähn Dendrocopos
Liik: Suur-kirjurähn
Ladinakeelne nimetus
Dendrocopos major
(Linnaeus, 1758)
Sünonüümid

Dendrocopos submajor
Dryobates major

Dendrocopos major

Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on Eesti levinuim rähniliik.

Suur-kirjurähni pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000 – 100 000 paarile, talvist arvukust 50 000 – 300 000 isendile [1].

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rähn ei kipu oma territooriumilt lahkuma.

Nad toetuvad sabale, hoiavad küünistega puukoorest ja toksivad nokaga vastu puutüve. Rähn toksib ja uuristab puutüvesid tundide kaupa. Rähni väga tugev kael võimaldab kaua toksida ja ta aju talub hästi lööke. Nokk kulub toksimise tõttu, kuid kasvab iga päev.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toitub putukatest, Röövikutest, putukaid püüab ta pika keelega.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]