Rjurik

Allikas: Vikipeedia

Rjurik (umbes 830 – arvatavasti 879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.

Arvatav elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andmed tema elu ja tegevuse kohta on küllalt napid ja vastuolulised, kuid traditsiooniliselt peetakse teda Rjurikovitšide valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehk russide soost – seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatištševi oletusel võis Rjurik olla vendide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu.

Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Isana nimetatakse veel Ingvarit, kelle kaudu Rjuriku esivanemate liin võis ulatuda legendaarse Skandinaavia valitseja Harald Hildetandi ning Skjöldingi valitsejasooni. Kõik need versioonid on väga oletuslikud.

Rjuriku abikaasaks võis olla Norra kuningasoost vürstitar Jefanda (Efenda, Edvina). Neil võis olla poeg Igor (877 – arvatavasti 946).

Vene kroonikate andmetel ("Jutustus möödunud aegadest" jt) tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki mere tagant kolm venda-konungit – Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik Novgorodi (Holmgardi) linna rajaja.

Kroonikate järgi suri Rjurik 879. aastal ning andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes tal ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Tema järglased valitsesid Kiievi-Venet 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612.

Uurijate oletusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

On kaheldud, kas Rjurik on üldse ajalooline isik, ja teda on peetud väljamõeldud tegelaseks rahvapärimusest.

Mõningate oletuste kohaselt eksisteeris reaalselt vaid Rjurik ning kaks ülejäänud venda on võõrkeelseid allikaid valesti tõlgendanud vene kroonikakirjutajate eksituse tulemus: tegelikult olevat maale tulnud Rjurik oma kojaga (sine hus) ja ustava malevaga (tru voring). Teiste oletuste järgi oli "Sineus" slaavipärane kuju nimest "Signjotr" ja "Truvor" nimest "Torvald".

"Rjurik" on slaavipärane kuju germaani nimest, mis esines või esineb ka kujudel Roderick, Hrodric, Hroðricus, Hrörek, Hrœrekr, Hrørīkr, Rørik, Hrödar, Hröder ja Hrēðrīk. Mõned uurijad samastavad Rjurikut frangi kroonikatest tuntud Haithabu soost Dorestadi Rørikiga, kes sündis umbes 810–820 ja kuni 860. aastani Lääne-Euroopas erinevaid alasid rüüstas.

Vene ajalookirjanduses on varjaagide rolli suhtes Vana-Vene riigi tekkimisel väga vastandlikke seisukohti, mis põhinevad mitte üksnes ajalooallikatel, vaid ka ajaloolaste ideoloogilisel orientatsioonil. Osa ajaloolaste arvates valitses Rjurik algul Ladogas, kust arheoloogilistel kaevamistel on leitud mitmeid 9. sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras 862 ise soodsas olukorras võimu Novgorodis; müüt varjaagide valitsema kutsumisest tekkis alles 11. sajandil ning sattus 12. sajandil kroonikatesse Vene valitsejasoo päritolu seletuseks.

Vigala Sassi järgi olid Sini Siniuss, Inmar Truuvaar ja Helga Rüärääk emakaru lapsed ja kuningad. Helga Rüärääk oli grivitsate (!) ja sküüdi hõimude ühendaja. Ta oli sauromaat, sünnitas kaksikud tütred, Olga ja Olegi. Kuna sel ajal kaksikute sünd oli slaavlastel seotud kurjaga, tehti üks neist poisiks. Ta toimis Seto, Liivi, Terri, Luutsi, Ilmla, Krasna ja Kuremaa kuningana, ja lõi hiljem sauromaatide ja griivitšite riigi (Sküütia). Tema järglased lasid jalga hunnide eest Madalmaadesse.

Rjurik Normandski (vürst 5.–6. sajandil) tõi Normandiasse ja Aiida saartele löödud russakid uuesti Polesjesse, kus nad segunesid ilmerlaste ja luutsidega.

Rjurik Rimski oli vürst 9. sajandil, Kiievi-Venemaa ühendaja 4.–5. sajandil (mõningatel andmetel), kes oli tuntud hilisema Tšehhoslovakkia aladel.

Rjurik Skandinavski tuli arvatavasti Taani mailt, kuna teda peeti ka viikingiks.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Aleksander Heintalu e. Vigala Sass. Estide (tšuudide) hingestatud ilm. II. Sõnade seletus. Lk. 299, 304 ja 314.