Laurits Leedjärv

Laurits Leedjärv (sündinud 9. augustil 1960 Jõelähtme vallas) on eesti astrofüüsik.^[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on sündinud töölise peres.^[1]

Lõpetanud 1978. aastal Kehra Keskkooli ja 1983. aastal cum laude Tartu Riikliku Ülikooli, kus õppis füüsikaosakonnas. Kandidaadiväitekirja astrofüüsikas "Sümbiootiliste tähtede komponentide füüsikalised karakteristikud", juhendaja Lauri Luud, kaitses 1990 AAI-s.

1983. aastast töötab Leedjärv Tartu Observatooriumis (mis alates 1. jaanuarist 2018 on Tartu Ülikooli instituut), kus on olnud aastatel 1983–1991 insener ja nooremteadur, 1991–1998 teadur, 1998 teadusdirektor, 1999–2010 direktor ja 2010–2020 vanemteadur. 2021. aastast on ta sealsamas kaasprofessor.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: muutlike (mittestatsionaarsete) kaksiktähtede vaatlus ja modelleerimine.

Ta on uurinud peamiselt sümbiootilisi ja nendega sarnaseid pikaperioodilisi kaksiktähti. Teinud kindlaks 20 sümbiootilise tähe põhilised füüsikalised karakteristikud. Erilist tähelepanu on pööranud pekuliaarsele sümbiootilisele tähele CH Cygni. Avastanud selle kuuma komponendi varjutuse ja tähe heleduse absoluutmiinimumi. Kuulub Lauri Luua koolkonda. Osalenud astrokliimaekspeditsioonides Usbekistanis. Avaldanud üle 70 teadustrükise ja rohkesti aimeartikleid.

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

1995–2001 Eesti Füüsika Seltsi juhatuse liige
1998–2010 Tartu Ülikooli füüsikaosakonna ja Füüsika Instituudi teadusnõukogu liige
1998–2013 Eesti esindaja rahvusvahelise ajakirja Astronomy and Astrophysics direktorite nõukogus
1998– Eesti Rahvusliku Astronoomia Komitee liige
2004–2013 Euroopa kosmosepoliitika kõrgetasemelise töögrupi liige
2004– Eesti Rahvusliku Astronoomia Komitee esimees
2006–2014 Eesti kosmosepoliitika töögrupi aseesimees
2007–2015 ASTRONET (FP6 ja FP7 projekt) nõukogu liige

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Annuk, K.; Kolka, I.; Leedjärv, L. (1993). Nova Cygni 1992 in the post-maximum period. Astronomy & Astrophysics, 269, L5–L9.
Leedjärv, Laurits (1990). Unikaalne muutlik täht CH Cygni. M. Jõeveer (Toim.). Tartu Tähetorni Kalender 1991 (59–69). Tallinn: Valgus
Leedjärv, L.; Mikolajewski, M. (1995). The Long-period Symbiotic Binary CH Cygni. IV. High Velocity Spectral Features as the Result of a Propeller Action. Astronomy & Astrophysics, 300(1), 189–199.
Leedjärv, Laurits (1998). A Spectroscopic Study of the Long-Period Binary Star WY Geminorum. Astronomy & Astrophysics, 338(1), 139–150.
Leedjärv, L.; Graczyk, D.; Mikolajewski, M.; Puss, A. (1999). The 1997/1998 Eclipse of VV Cep was Late. Astronomy & Astrophysics, 349(2), 511–514.
Puss, A.; Leedjärv, L. (2002). Variability of the H-alpha Spectral Line in the Interacting Binary AX Monocerotis. Astronomy & Astrophysics, 383(3), 905–915.
Leedjärv, Laurits (2004). High-Velocity Jets from Symbiotic Stars and Other Astrophysical Systems. Baltic Astronomy, 13(1), 109–115.
Leedjärv, L.; Burmeister, M.; Mikolajewski, M.; Puss, A.; Annuk, K.; Galan, C. (2004). Emission lines in the spectrum of symbiotic star AG Draconis from 1997 to 2003. Astronomy & Astrophysics, 415(1), 273–282.
Kipper, T.; Klochkova, V. G.; Annuk, K.; Hirv, A.; Kolka, I.; Leedjärv, L.; Puss, A.; Skoda, P.; Slechta, M. (2004). The Peculiar Variable V838 Monocerotis. Astronomy & Astrophysics, 416(3), 1107–1115.
Burmeister, Mari; Leedjärv, Laurits (2007). Evidence for bipolar jets from the optical spectra of the prototypical symbiotic star Z Andromedae. Astronomy & Astrophysics, 461(1), L5–L8.
Leedjärv, L. (2020). Rännakud kõiksuses. Eesti Mõttelugu 154. Ilmamaa, Tartu, 424 lk ISBN 9789985777565.
Leedjärv, L. (2022). Teekond tähtede poole. Ühe Harjumaa poisi kultuurilooline rännak Koogilt tähtedeni. Maagiline Ruum, Tallinn, 304 lk. ISBN 9789949993864
Leedjärv, L. (2022). Meie kosmiline kodu. Ühinenud Ajakirjad, Tallinn, 112 lk. ISBN 9789916694381

Tõlgitud raamatuid[muuda | muuda lähteteksti]

"Aja suund", autor Hans Reichenbach, tõlkinud Laurits Leedjärv. Ilmamaa, 2019, ISBN 9789985776841
"Filosoofilised mõtted", autor Niels Bohr, tõlkinud Piret Kuusk ja Laurits Leedjärv. Ilmamaa, 2017, ISBN 9789985775875
"Universum ja inimene. Kosmoloogilise antroopsusprintsiibi filosoofiline tõlgendus", autor Errol E. Harris, tõlkinud Laurits Leedjärv. Ilmamaa, 2015, ISBN 9789985775240
"Sümmeetria", autor Hermann Weyl, tõlkinud Laurits Leedjärv. Ilmamaa, 2021, ISBN 9789985777251
"Füüsikalise maailma olemus", autor Arthur S. Eddington, tõlkinud Laurits Leedjärv. Ilmamaa, 2022, ISBN 9789985778227
"Uued kõiksuse teooriad", autor John D. Barrow, tõlkinud Laurits Leedjärv, Ilmamaa, 2024, ISBN 9789985778609

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2010 Eesti Teaduste Akadeemia medal
2011 ajakirja Akadeemia hõbeauhind naturalia valdkonnas artikli "Astronoomiast Eesti kultuuris ja ühiskonnas" eest (nr. 9, 2011)
2017 ajakirja Akadeemia aastaauhind (kuld) naturalia valdkonnas artikli "Inimsõbralik universum" eest (nr. 8, 2017)
2019 ajakirja Akadeemia aastaauhind (kuld) naturalia valdkonnas artikli "Üksildane Maa" eest (nr. 10, 2019)
2019 Maalehe laureaat
2019 Teadusajakirjanduse sõbra auhind Ökul
2020 Tartu Ülikooli aumärk^[2]