Lilli Suburg

Allikas: Vikipeedia

Lilli Suburg (1. august (vkj 20. juuli) 1841 Uue-Vändra vald8. veebruar 1923 Valga) oli eesti kirjanik, ajakirjanik, haridustegelane ja naisõiguslane.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lilli sündis Rõusa mõisas, mõne aja pärast kolis perekond Vana-Vändra mõisasse. Perekond oli heal järjel: Lilli ema töötas juustumeistrina ja isa oli opman.

Esimesed õpingud sai Lilli koduõpetaja käe all, hiljem Ditmari erakoolis ja Pärnu Kõrgemas Linnatütarlastekoolis, mis halva tervise tõttu jäi pooleli. Koduõpetaja kutse sai ta eksternina aastaid hiljem.

Nooruses luges Lilli palju saksakeelset ilukirjandust ja puutus kokku ka naisõiguslaste ning ühiskonnateemaliste raamatutega.

Kohtumine Carl Robert Jakobsoniga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1872, kui Carl Robert Jakobson asus elama Vändrasse, toimus Lilli elus pöördepunkt. Waldburgi mõisat sagedasti külastanud Jakobson kutsus Lillis esile rahvustunde, tema õhutusel valmis ka Lilli esimene jutt "Liina", kus ta rääkis oma kogemustest saksastuvas koolitöös ja ühiskonnas.

Aastal 1878 sai temast Jakobsoni soovitusel "Perno Postimehe" toimetaja.

Peretülide ning majapidamise halvenemise tõttu kolis ta koos kasutütre Anna Wiegandtiga Pärnusse.

Kooliderajaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1882 rajas ta Pärnus saksakeelse eraalgkooli, mis andis haridust eesti soost neidudele.

Aastal 1885 viis ta oma kooli Viljandisse, kus olid paremad õppimistingimused, samuti kasvas õpilaste arv 80-ni.

Koos kasutütre Annaga taotles ta 1887. aastal luba 7-klassilise I järgu tütarlastekooli avamiseks, kuid taotlus jäi rahuldamata. Algaval venestusperioodil sai kohustuslikuks õppekeeleks vene keel, Lilli jättis kooli oma kasutütre juhtida.

Aastatel 1887–1894 andis Lilli välja eesti esimest naistele mõeldud ajakirja – Linda. Ajakirjas olid peateemadeks naisküsimused ja seltskonnaelu.

Hilised aastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1900 avaldas Lilli ühe oma viimastest jutustustest ajalehes Postimees, selle pealkiri oli "Linda, rahva tütar".

1923–1924 ilmus tema memuaaridekogumik "Suburgide perekond".

Aastast 1899 elas ta Lätis Hoomulis, külastades aeg-ajalt õdesid Valgas.

Lilli Suburg on maetud Vändra kalmistule, 1926 püstitati samma hauasammas.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lilli õdedest on tuntud Laura Suburg (1853–1928), kes avaldas 2 raamatut ja teisi lühijutte. Tema kasutütar oli Anna Wiegandt-Lammas. Ditmari erakoolis ja Pärnu Kõrgemas Linnatütarlastekoolis oli tema pinginaabriks Lydia Jannsen.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]