Gruberi kosmoloogiaauhind

Gruberi kosmoloogiaauhind on Peter ja Patricia Gruberi sihtasutuse poolt välja antav Gruberi auhind kosmoloogia valdkonnas.

Gruberi sihtasutuse kosmoloogiauhinnaga autasustatakse juhtivaid kosmolooge, astronoome, astrofüüsikuid või teadusfilosoofe teoreetiliste, analüütiliste või kontseptuaalsete avastuste eest, mis viivad fundamentaalsete saavutusteni nendes valdkondades.

2000. aastal asutatud Gruberi kosmoloogiauahinnaga kaasneb 500 000-dollariline auhinnaraha. Alates 2001. aastast kaasrahastab kosmoloogiaauhinda Rahvusvaheline Astronoomialiit. Lisaks rahalisele preemiale saab iga laureaat kuldse nimelise laureaadimedali ja tunnustusteksti.

Laureaadid[muuda | muuda lähteteksti]

2000 – Allan Sandage, astronoom, tuntud oma pikaajalise uurimistöö poolest Hubble'i konstandi väärtuse määramisel ja Philip James E. Peebles, füüsikateoreetik ja kosmoloog, üks neist, kes ennustas reliktkiirguse olemasolu.

2001 – Martin Rees, juhtivaid astrofüüsikateoreetikuid.
2002 – Vera Rubin, astronoom, teinud teedrajavaid uurimistöid galaktikate pöörlemise alal.
2003 – Rašid Sjunjajev, juhtivaid astrofüüsikuid ja kosmolooge, Max Plancki Astrofüüsika Instituudi kaasdirektor.
2004 – Alan Guth ja Andrei Linde, varase Universumi inflatsiooniteooria juhtivaid väljatöötajaid.
2005 – James E. Gunn, juhtis suure vaateväljaga kaamerate paigaldamist Hubble'i kosmoseteleskoobile.
2006 – John C. Mather koos satelliidi COBE (Cosmic Backround Explorer; 'kosmilise taustkiirguse uurija') töörühmaga ühise uurimuse eest, mis kinnitas, et meie Universum sündis kuumas Suures Paugus.^[1]
2007 – Brian P. Schmidt koos kaugete supernoovade otsimise meeskonnaga High-Z Supernova Search Team ja Saul Perlmutter koos supernoova kosmoloogia projektiga Supernova Cosmology Project tõestasid teineteisest sõltumatult, et vastu ootusi paisub Universum kiirenevalt.
2008 – J. Richard Bond, astrofüüsik ja kosmoloog, uurimusi kosmilise mikrolaine-taustkiirguse kohta.
2009 – Wendy Freedman, Robert Kennicutt ja Jeremy Mould, võtmeprojektide juhtimine Hubble'i kosmoseteleskoobiga.
2010 – Charles C. Steidel, tunnustus revolutsiooniliste uurimuste eest kõige kaugemate galaktikate kohta.^[2]
2011 – Simon White (Max Plancki Astrofüüsika Instituudi kaasdirektor), Carlos Frenk, Marc Davis ja George Efstathiou – panuse eest kosmoloogiasse, sealhulgas standardsesse ΛCDM-mudelisse.
2012 – Charles L. Bennett ja WMAP-i töörühm ühise uurimuse eest, mis andis uue kinnituse standardsele ΛCDM-mudelile ning uusi tõendeid inflatsioonilise universumi kasuks.
2013 – Vjatšeslav Muhhanov ja Aleksei Starobinski, varase Universumi inflatsiooniteooria arendajaid.
2014 – Sidney van den Bergh, Jaan Einasto, Kenneth Charles Freeman ja R. Brent Tully pioneerliku panuse eest lähikosmose ehituse ja koostise mõistmisel^[3]. Nende üksteisest sõltumatud uurimistööd aitasid tõestada, et galaktikate jaotus ei ole juhuslik ja Universumil on kindel struktuur ning et tumeaine on mänginud olulist rolli selle struktuuri kujunemisel.^[4]
2015 – John Carlstrom, Jeremiah Ostriker ja Lyman Page
2016 – Ronald Drever, Kip Thorne, Rainer Weiss, gravitatsioonilainete olemasolu eksperimentaalse tõestuse eest
2017 – Sandra Faber
2018 – Nazzareno Mandolesi, Jean-Loup Puget ja Euroopa Kosmoseagentuuri Plancki töörühm