Hellar Grabbi

Allikas: Vikipeedia
Hellar Grabbi 2001. aastal Rahvusraamatukogus

Hellar Grabbi (22. september 1929 Tallinn28. juuli 2018) oli eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja; kolonel Herbert Grabbi vanem poeg.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hellar Grabbi õppis aastatel 1937–1940 Riiklikus Inglise Kolledžis, 1940–1943 Tallinna Õpetajate Seminaris ja 1943–1944 Tallinna Reaalkoolis. Ta põgenes Suure põgenemise lainega septembris 1944 Saksamaale, õppis aastatel 1945–1949 Geislingeni Eesti Gümnaasiumis ja asus 1949. aastal elama USA-sse.[1] Grabbi osales aastatel 1955–1964 ajakirja Vaba Eesti toimetamisel ja töötas aastatel 1959–1967 Kongressi Raamatukogus, esimesed aastad Vaba Euroopa Komitee projekti raames; toimetas-kirjastas ajakirja Mana aastatel 1965–1999 ja tutvustas eesti kirjandust ajakirjas Books Abroad/World Literature Today. Hellar Grabbi oli 1968. aastal Balti Uurimuste Edendamise Ühingu (AABS) asutajaliige. Ta esines sageli Vabadusraadio – Raadio Vaba Euroopa (RFE-RL) eestikeelseis saateis, varjudes seal aastatel 1975–1989 poliitika või spordi puhul Kalju Põdra, kirjandust käsitledes Toomas Ranna nime taha; oma häälega ja nime all esines alles aastast 1988. Ta toimetas ja andis välja kümmekond raamatut, muuseas Betti Alveri, Ilmar Mikiveri, Urve Karuksi, Peeter Ilusa, Felix Oinase, Jaan Krossi jt sulest, tema toimetatud on ka Andres Küngi raamat "A Dream of Freedom".

Hellar Grabbi juhtis aastatel 1991–1992 Arnold Rüütli väliseesti nõunike rühma Põhja-Ameerikas ja tegutses 1992. aastal valimisliidu Eesti Kodanik juures, oli viimasest väljakasvanud rühmituse Eesti Kodanike Liit ja hiljem ka Parem Eesti üks rajajaid.

Hellar Grabbi on avaldanud püsiväärtuslikku esseistikat raamatuis "Vabal häälel: mõtteid kahesajast eesti raamatust" (1997), "Tulgu uus taevas: mõtteid viiekümnest kirjanikust" (1999) ja "Eestlaste maa" (sarjas "Eesti mõttelugu" 2004). Ta on toimetanud koguteose "Vaba Eesti tähistel" (2000). Aastast 2002 on Grabbi avaldanud peatükke oma mälestustest Eesti ajakirjanduses; 2008. aastal ilmus esimene mälestusteraamat "Vabariigi laps".

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "TLÜAR väliseesti isikud". isik.tlulib.ee. Vaadatud 20. novembril 2023.
  2. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3337
  3. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 1149

Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus ja välislingid[muuda | muuda lähteteksti]