Karakalpakkia

Allikas: Vikipeedia
Karakalpakkia Vabariik

usbeki Qoraqalpog‘iston Respublikasi
karakalpaki Қарақалпақстан Республикасы
(Karakalpakstan Respublikasõ)

Karakalpakkia lipp
Karakalpakkia lipp

Pindala: 164 900 km²
Elanikke: 1 753 100 (2004)
Pealinn: Nukus (Nökis)
Karakalpakkia
Karakalpakstan map.png

Karakalpakkia on autonoomne vabariik Usbekistani koosseisus. Ta hõlmab läänepoolse kolmandiku Usbekistanist ning piirneb Türkmenistani ja Kasahstaniga. Karakalpakkia põhjapiir kulgeb läbi intensiivselt kuivava Araali mere.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaguneb 15 rajooniks. Vabariigis on 12 linna ja 14 alevit.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karakalpakkiasse jääb Üstirti platoo idaosa, Kõzõlkumi kõrbe lääneosa ning Amudarja delta.

Karakalpakkia kliima on tugevalt kontinentaalne. Jaanuari keskmine temperatuur on –5°C, juulis 27°C. Sademeid on aastas ainult 100 mm.

Ainus jõgi on Amudarja. Kunagi jõge ümbritsenud lammimetsad on enamjaolt maha raiutud ning asendatud põldude ja karjamaadega.

Väljaspool jõge ümbritsevat Horezmi oaasi valitseb kõrb.

Looduskaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Araali järve seisund on katastroofiline. Teda toitnud Amudarjast juhitakse nii palju vett niisutamiseks põldudele, et järve see enam ei jõua. Järve pindala on alates 1960. aastatest vähenenud kolm korda. Näiteks endine sadam Mo‘ynoq (Mojnak) asub nüüd mitu kilomeetrit kaldast eemal.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnades elab 48% rahvastikust. Karakalpakke on rahvastikust 32%, usbekke 33%, kasahhe 26%.

Karakalpakkia suuremad linnad:

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Energeetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taxiatoshi elektrijaam.

Põllumajandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ainuvõimalik on niisutuspõllundus. Kasvatatakse puuvilla, riisi, lutserni, puuvilju; loomadest karakullilambaid, veiseid ja kaameleid. Valmistatakse siidi.

Tööstus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peamisteks tööstusharudeks on puuvilla puhastamine, puuvillaseemneõli ning puuvillase riide valmistamine, ehitusmaterjalide tootmine ning metallitöötlemine.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amudarja on laevatav jõgi.

Karakalpakkiat läbib raudtee Usbekistanist Kasahstani kaudu Venemaale.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskajal kuulus Karakalpakkia Horezmi riiki.

Venemaa koosseisu läksid Karakalpakkia alad aastal 1873. 1925 sai Karakalpakkiast autonoomne oblast Vene SFNV-sse kuulunud Kasahhi ANSV koosseisus. 1932 viidi Karakalpaki autonoomne oblast Kasahhi ANSV koosseisust Karakalpaki ANSV-na Vene SFNV koosseisu. 1936. aastast kuulus Karakalpaki ANSV Usbeki NSV-sse.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]