Helend Peep

Allikas: Vikipeedia

Helend Peep (sünninimega Ernst-Helmut Peep, aastast 1937 Helend Peep; 29. juuli 1910 Vaikla, Iisaku vald – 20. oktoober 2007 Tartu) oli eesti näitleja ja laulja (tenor).[1] Tuntud on ka tema šaržid ja karikatuurid teatri- ja filmiinimestest.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Helend Peebu vanemad olid väikepõllupidajad. Isa suri, kui Peep oli nelja-aastane.

Aastal 1931 lõpetas ta Jõhvi Ühisgümnaasiumi.[1]

Töökohad[1][muuda | muuda lähteteksti]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Film[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuldemäng[muuda | muuda lähteteksti]

Teater[muuda | muuda lähteteksti]

Sulgudes Helend Peebu roll selles lavateoses.

Helend Peebu 1955. aastal Boris Kõrveri operetis "Ainult unistus" esitatud "Kerjuse laul" sai tuntuks üle Eesti.[1] Mitu eesti lauljat on seda hiljem kaverdanud.

Lavastused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1936 August Kitzberg "Kosjasõit"
  • 1937 Aleksander Antson "Tsempionaat"
  • 1937 August Gailit "Toomas Nipernaadi"
  • 1938 F. Karelson "Kalevipoeg ja Sarvik" (vabaõhuetendus)

Uurimistööd[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1970 "Jõhvi Gümnaasiumi vilistlaste biograafiline ülevaade 20 esimese lennu ulatuses aastatest 1922–1944"
  • 1976 "Mälestusi Vaikla (Porskovo) algkoolist"
  • 1976 "Vaikla külast ja selle kultuurielust"
  • 1979 "Iisaku Muusika ja Kirjanduse Selts 1905–1941"
  • "Iisaku näitemängu tegevus 1905–1940"
  • "Iisaku näitemängu tegevuse ülevaade 1931–1938"
  • 1979 "Iisaku Muusika ja Kirjanduse Selts 1905–1941"
  • 1983 "Minu kooliaeg 1918–1931"
  • 1984 "Mõningaid algelisi soovitusi perekonnakroonika koostajaile. Kodu-uurija I"
  • "Mälestusi ja kokkuvõtteid Iisaku näitemängutegevusest"
  • "Mälestusi kooliõpetaja Dietrich Treimanilts"
  • "Tabelid ja õueplaanid"
  • "Vaikla Maatulundusklubi tegevusest 1930.-1940. aastatel"
  • 1998 "Perekond Peep Iisakus"
  • 2001 "Nende helinate saatel" (autobiograafia)

Mälestused[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[1][muuda | muuda lähteteksti]

Arvamusi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Helend Peep oma teatriteest raamatus "Nende helinate saatel", lk 154:

"Olen oma teatriteel näinud meeldejäävaid etendusi, hingevapustavaid kui ka mind külmaks jätvaid lavastusi. Olen imetlenud imeliselt sugereerivaid näitlejaid. Olen nautinud imekauneid naisnäitlejaid nende õnnestunud etteastetel. See on nagu jumalaand äravalitule."

  • Ülo Vilimaa, Vanemuise tantsija, peaballettmeister ja lavastaja:

"Imeinimene! Elanud ja töötanud nii paljudel erinevatel aegadel, on ta osanud ikka iseendaks jääda. Seda tõestab kas või ta "Kerjuse laul". See ei sündinud küll ta varases nooruses, aga seda suuremaks väärtuseks on see saanud koos tema endaga. Minu teada pole tal mitte kunagi ühegi lavastajaga probleeme olnud. Ta on osanud end sättida madalamaks kui muru, sest uus muru peab ju peale kasvama – see tähendab looming, mida lavastaja vormib. Koos temaga tuleb lavale midagi head, mida publik alati ootab ja tahab, ta toob lavale soojuse. Helend Peep on oma ande mitmekülgsuses ja paindlikkuses tõeline vanemuislane – selliseid ei ole tõenäoliselt enam palju."

"Ta on olnud hea isa ja perekonnapea, talle meeldis lastega tegelda, nii omade kui ka võõrastega – teatri puhkekodus oli ta suur laste lemmik, need istusid tal alati ümber. Kui ta aga rolli tegi, siis ei lasknud ta end segada, nagu pühendunud inimesed ikka."

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tal on tütred Sirje, Ilo ja Eha, pojad Hillar ja Ao ning kasutütar, Enn Uibo tütar, Halliki Uibo.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 361
  2. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3680

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Helend_Peep&oldid=6304119"