Wolfgang Amadeus Mozart
| Wolfgang Amadeus Mozart | |
|---|---|
 |
|
| Info | |
| Sünninimi | Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart |
| Sündinud | 27. jaanuar 1756, Salzburg |
| Surnud | 5. detsember 1791 (35-aastaselt), Viin |
| Amet(id) | helilooja, pianist |
Wolfgang Amadeus Mozart [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg – 5. detsember 1791 Viin) oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.
Sisukord |
Elulugu [muuda]
Ta sündis helilooja ning Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.
Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.
Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna.
4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi:
- Raimund Leopold (17. juuni – 19. august 1783)
- Karl Thomas Mozart (pianist, 21. september 1784 – 31. oktoober 1858)
- Johann Thomas Leopold (18. oktoober – 15. november 1786)
- Theresia Constanzia Adelheid Friedericke Maria Anna (27. detsember 1787 – 29. juuni 1788)
- Anna Maria (suri varsti pärast sündi, 25. detsember 1789)
- Franz Xaver Wolfgang Mozart (helilooja, 26. juuli 1791 – 29. juuli 1844)
Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Temast jäi järgi tema naine Constanze ja kaks poega.
Looming [muuda]
Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose.
Ooperid (mittetäielik nimekiri):
- "Bastien ja Bastienne" (1768)
- "Mithridates" (1770)
- "Lucio Silla" (1772)
- "La finita giardiniera" (1775)
- "Idomeneo" (1781)
- "Haaremirööv" (1782)
- "Figaro pulm" (1786)
- "Teatridirektor" (1786)
- "Don Giovanni" (1787)
- "Così fan tutte" (1790)
- "Titus" (1791)
- "Võluflööt" (1791)
- "Zaide" (jäi pooleli)
Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem"(lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt).
Sümfooniaid on 41 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte.
Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid.
Mozarti käsikirjad Eestis [muuda]
Mozarti 1790–1791 aastavahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need Viinis Eestist pärit baltisaksa kunstnik Gustav Adolf Hippius, kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil.[1][2] 1868. aastal annetati käsikirjad Eestimaa Provintsiaalmuuseumile. Praegu asuvad need Eesti Ajaloomuuseumis, käsikirjad taasavastas 1990. aastail muusikateadlane Tiina Õun arhivaar Sirje Annisti abiga.[2]
Näidend ja film [muuda]
Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Miloš Forman tegi samanimelise filmi.
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Wolfgang Amadeus Mozart |
- Ingliskeelsed teosed Gutenbergi projektis
- Klaverisonaadid Midi-formaadis
- Klaverisonaadid K 533, 545, 570, 576 MP3 Creative Commons Recording
- Neue Mozart-Ausgabe: Digitalisierte Version
- "Uuring: Mozarti varase surma põhjus võis peituda D-vitamiini vaeguses" Novaator, 13. juuli 2011
Viited [muuda]
- ↑ Neljapäev, 29 September 2011 14:01 MOZARTI KADENTSID ESTONIA KONTSERDIMAJAS, ajaloomuuseum.ee
- ↑ 2,0 2,1 Riina Luik "Mozarti kadunud autograaf võtab publiku ees kuju" Postimees, 28.09.2011, lk 15
|
||||||||||||||
