Hammastuvi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Hammastuvi

Hammastuvi
1901. aasta foto
1901. aasta foto
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Tuvilised Columbiformes
Sugukond: Tuvilased Columbidae
Perekond: Hammastuvi Didunculus
Peale, 1848
Liik: Hammastuvi
Ladinakeelne nimetus
Didunculus strigirostris
(Jardine, 1845)

Hammastuvi (Didunculus strigirostris, samoa keeles Manumea) on Samoa endeemne tuvi, Samoa rahvuslind.

Hammastuvi elab üksnes Samoal. Ülejäänud maailma jaoks avastas selle linnu 1839. aasta oktoobris-novembris USA ekspeditsioon, mida juhatas kapten Wilkes. Linnu avastamisest teatas esimesena 1844. aasta septembris briti ornitoloog Hugh Edwin Strickland (1811–1853) kes oli omandanud hammastuvieksemplare koos teiste haruldustega selle ekspeditsiooni koosseisus olnud loodusteadlaselt Titian Peele'ilt. Esimesena kirjeldas hammastuvi teaduslikult Stricklandi äi William Jardine (1800–1874). Jardine andis linnule perekonnanimeks Gnathodon, aga hiljem seda muudeti, sest seda kasutati juba ühe molluski kohta.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hammastuvil pole lähedasi elavaid sugulasi. Arvati, et ta on ühendav liik tuvide ja väljasurnud dodo vahel. Didunculus tähendab 'väike dodo'.

21. sajandi DNA uurimise tulemuste järgi on hammastuvi lähedasimad sugulased Uus-Gineal elav põhja-kroontuvi, Nicobaridel elav nikobari tuvi Caloenas nicobarica, Rodriguesel elanud väljasurnud rodrigese dodo Pezophaps solitaria ja Mauritiusel elanud dodo. 2002 avaldatud uurimus pidas nendest esimesena eraldunuks hammastuvi, 2007 avaldatud uurimus põhja-kroontuvi.

Hammastuvi lõua ja keele ehitus ning papagoi nokaga sarnanev nokk on vihjanud tema sugulusele papagoidega, kuid mainitud iseärasused viitavad pigem tema kitsale toitumiskohastumisele, kui reaalsele sugulusele papagoidega.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hammastuvi on umbes kaelustuvi suurune tume lind. Ta on umbes 31 cm pikk. Keha alapool, pea ja kael on mustad nõrga sinirohelise läikega. Selg, päranipuala, saba, tiiva kattesuled ja küünarhoosuled on kastanpruunid, labahoosuled mustjad. Kõht on mustroheline. Jalad ja paljas nahk silma ümber on punased. Suur, kõver ja konksja tipuga nokk on tüvikuosas punane, tipus kollane. Alanokal on kaks "hammast", mille tipud ulatuvad ülanokale.

Sugupooled on sarnased, noorlind on tuhmim ja oranži tüvikuga musta nokaga.

Eluviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hammastuvi elab Upolu ja Savai‘i mäenõlvade vanades metsades merepinnast kuni 1600 meetri kõrgusel, samuti nende kahe vahelisel Nu'ulua pisisaarel.

Ta on kohastunud toituma peaaegu ainult vinapuu (Dysoxylum) viljadest, kasutades oma ebatavalist nokka vilja kiulise kesta läbijäramiseks.

Kurnas on tõenäoliselt kaks muna.

Kaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hammastuvi on eriti ohustatud liik. Täiesti võimalik, et lähitulevikus kantakse ta kriitiliselt ohustatud liikide hulka.

Ohutegurid on elupaiga jätkuv vähenemine, piiratud levik, väike arvukus, jahipidamine ja juhuslikud loodusõnnetused: 1990ndatel vähenes hammastuvide arvukus järsult taifuunide tõttu. Tõenäoliselt vähendavad hammastuvi arvukust saartele sisse toodud kassid ja rotid.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]