Lakktuvi
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Lakktuvi (perekond) |
| Lakktuvi | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Tuvilised Columbiformes |
| Sugukond |
Tuvilased Columbidae |
| Perekond |
Lakktuvi Caloenas |
| Liik |
Lakktuvi |
| Binaarne nimetus | |
|
Caloenas nicobarica (Linnaeus, 1758) | |
Lakktuvi (Caloenas nicobarica) on tuvilaste sugukonda kuuluv linnuliik. Ta oma perekonna ainus retsentne liik.
Lakktuvi kehapikkus on umbes 40 cm. Tema pea on hallikas, samuti kaela ülaosa. Saba on väga lühike ja valge. Ülejäänud sulestik on metallroheline. Jalad on tuhmpunased. Emased on isastest veidi väiksemad ning nende keha alapool on pruunikam.
Lakktuvi pesitsusala hõlmab Andamanide ja Nicobaride saared Indias, Mergui saared Birmas, Tai edelaosa rannikusaared, Lääne-Malaisia, Lõuna-Kambodža ja -Vietnami ning paljud Kagu-Aasia saared Sumatrast Saalomoni Saarteni. Belau saarel elab alamliik C. n. pelewensis .
Lakktuvi liigub saarelt saarele parves. Ta veedab öö tavaliselt rannikuäärsetel laidudel, kus ei esine kiskjaid, ja päeva aladel, kus on parem kättesaadavus toidule, sh inimasustuse lähedal. Ta toitub peamiselt taimede seemnetest, viljadest ja pungadest. Lakktuvi pesitseb rannikulähedal tihedas metsas, sageli suures koloonias. Pesa rajab puu otsa. Korraga muneb ühe kahvatult sinise varjundiga valge muna. Haudeperiood kestab 30 päeva, hauvad mõlemad vanemad. Linnupojad saavad lennuvõimeliseks 70–80 päevaga.
Lakktuvid kuuluvad üleküttimise, elupaikade hävimise ja suureneva vaenlaste arvu tõttu ohulähedaste liikide sekka.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ BirdLife International (2016). Caloenas nicobarica. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.