Samoa keel

Allikas: Vikipeedia
samoa keel
Kõneldakse Lääne-Samoa saarel, Ameerika-Samoa saarel Uus-Meremaal Fidžil, Tongal, USA-s
Kokku kõnelejaid 360 000
Keelesugulus austroneesia
Malai-Polüneesia
Kesk-Ida Austroneesia
Okeaania
Kesk-Okeaania
Polüneesia
samoa keel
Keelekoodid
ISO 639-1 sm (smo)

[1]

Keele andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austroneesia → Malai-Polüneesia → Kesk-Ida-Austroneesia keelkond → Okeaania → Kesk-Ida-Okeaania → Kesk-Okeaania → Polüneesia → Samoa keel [2]

Piirkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbes 200 000 inimest kõneleb samoa keelt Lääne-Samoa saarel, mis paikneb Vaikses ookeanis ida pool, ülejäänud samoa keele kõnelejad on Ameerika-Samoa saarel, Fidžil, Uus-Meremaal, Tongal ja Ameerika Ühendriikides. [3]

Kõnelejate arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kokku umbes 360 000 inimest (1999a) [4]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1 tasi

2 lua

3 tolu

4 fa

5 lima

6 ono

7 fitu

8 valu

9 iva

10 sefulu

[5]

Keele struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutusel on 5 täishäälikut:

a [a:] e [ei] i [i:] o [ou] u [u:] Täishääliku hääldamisel on oluline selle pikkus kuna see võib muuta sõna tähendust (näiteks: mama - sõrmus, mamā - puhas).


Konsonante on 9:

f, g, l, m, n, p, s, t, v. Laensõnad inglise keelest võivad koosneda ka lisakonsonantidest: h, k ja r.


Vähehaaval on samoa keeles hakatud asendama tähte t ja n vastavalt tähtedega k ja g. Samoa keele hääldus on sama, mis inglise keeles, kuid täht g hääldub kui ng.


Samoa keelel on kanooniline muster: K, T, K, T (konsonant, täishäälik, konsonant, täishäälik). Mitut konsonanti ühes sõnas kõrvuti ei esine välja arvatud siis, kui sõna alguses on identsed silbid (näiteks: momotu, tutuli jne) sellisel juhul hääldatakse need mmotu ja ttuli.


Kõrisulghäälik ( ` ) on konsonant, kuid see ei ole arvestatud tähestikku. Sõnas on see alati enne täishäälikut ja tähendab pausi ning selle mitteväljahääldamine või – kirjutamine võib muuta sõna tähendust.


Pikkusmärk ( - ) näitab täishääliku pikkust hääldamisel.


Isikulised asesõnad: nagu ka eesti keeles, isikulistel asesõnadel sugu ei ole. Jagunenvad ainuseks ( mina, sina, tema), mitmuseks (meie, teie, nemad) ja duaalseteks asesõnadeks, mille all mõeldakse kahte isikut. Tavaliselt järgnevad asesõnad verbile: verb-isik-sihitis.


Omastavate asesõnade puhul on samuti kolm vormi: ainsus, mitmus ja duaalsus.


Tegusõnad on esinevad ainult ühes algvormis - oleviku vormis, sõnalõpu pöördeid ei esine. Mineviku ja tuleviku märkimiseks kasutatakse eessõnu. [6]

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

O ai lou igoa? – Mis su nimi on?

Ou te alofa ia te oe – Ma armastan sind

O si alii/tama'ita'i lea o le a totogiina uma - See härra/proua maksab kõige eest

Vili le leoleo! - Helista politseisse! [7]

Kirjaviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutusel on ladina tähestik [8]

Veel huvitavat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Usutakse, et Samoa saare esivanemad jõudsid saarele umbes 3000 aastat tagasi Kagu-Aasiast. Esimene kohtumine samoalaste ja eurooplaste vahel toimus 1722. aastal, kui hollandlased avastasid Samoa saare. 1899. aastal Saksamaa ja USA jagasid Samoa saarestiku omavahel, kuid aastal 1900 USA okupeeris Samoa täielikult – see hakkas kandma nime Ameerika Samoa. [9]

Samoa keelset muusikat:

http://www.youtube.com/watch?v=dqzabDKFGfA

http://www.youtube.com/watch?v=_8EubsO4zHE&feature=youtu.be

Kuidas palvetada samoa keeles:

http://www.youtube.com/watch?v=YJ-IKZKyHk4

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]