George Richards Minot

Allikas: Vikipeedia
George Richards Minot

George Richards Minot (2. detsember 1885 Boston, Massachusetts25. veebruar 1950) oli Ameerika Ühendriikide arst (meditsiini-uuringute valdkond hematoloogia). Aastal 1934 jagas ta Nobeli keemiaauhinda koos William Parry Murphy'ga ja George Hoyt Whipple'iga uurimustööde ning makrotsütaarse aneemia (eriti pernitsioosse aneemia) ravi leiutamise eest.

Haridus- ja tööeluga seonduvat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Panus teaduse arendamisse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Whipple`i viis läbi loomkatseid aneemiliste koertega, kus ta lasi koertel verd välja voolata, et nad aneemiliseks muutuksid, ja söötes aneemilistele koertele suurtes kogustes veisemaksa, paranesid nad kiiremini kui teisi toitaineid manustades. Need katsed panid Minot ning Murphy mõtlema selle üle, kuidas saaks katsete tulemusi inimeste aneemia raviks rakendada. Minot ja Whipple proovisid seejärel keemiliselt eraldada võimalikke ravikomponente. Nad leidsid, et veisemaksas leiduv raud toimib tervendavana verekaotuse tagajärjel saabunud aneemia korral. Vahepeal aga kasutasid teised arstiteadlased juba toormaksa ka pernitsioosse aneemia raviks. Aktiivseks aineks ei peetud aga mitte rauda, vaid mingit tundmatut ainet, vesilahustuvat ekstrakti. Sellest nn maksas leiduvast vesilahustuvast ekstraktist õnnestus teadlastel hiljem (1948) eraldada B12-vitamiin.

Maksateraapia pernitsioosse aneemia ravil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maksadieet pernitsioosse aneemia raviks seisnes igapäevases toore veisemaksa[2] söömises, kogused aga olid üsna suured, ning leidus ka selliseid patsiente, kes polnud võimalised enam toitu ise sööma. Kuid söötnud patsientidele igapäevaselt u 200–400 grammi tooret maksa, leidsid nad nende vereanalüüse uurides, et erütrotsüütide arv (ingl k RBC) suurenes märgatavalt.[3] Maksaterappia toimis ning 1926. aastal tutvustasid mõlemad uurijaid oma kliiniliste katsetuste tulemusi Ameerika Meditsiini ühingu poolt Atlantic City`s peetud nõupidamisel. Selleks ajaks olid Minot ja Murphy edukalt ravinud 45 patsienti.[4] Murphy omakorda, olevat kuulda võtnud ühe patsiendi nõuannet ning hakkas haigeid söötma "püreestatud" toore maksaga, kuid esialgu toitesondi kaudu. Edasi töötasid Murphy ja Minot ning Edwin Cohn välja kontsentreeritud vedela maksaekstrakti, mida tunti fraktsioon G nimetuse all. [5] Minot ja Murphy hilisem maksateraapia ehk ravi mitmete aneemia vormide korral seisnes peamiselt toorest maksast valmistatud tugevalt kontsentreeritud ekstrakti veenisisesel manustamisel, et saavutada maksimaalselt kiiret tervenemist.[6]

Publikatsioonid (osaline)[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1926, koos Murphy‎, W.P., Treatment of Pernicious Anemia by a Special Diet, J.A.M.A., 87: 470-476;
  • 1948, koos Murphy‎, W.P., Treatment of Pernicious Anemia by a Special Diet, Blood, 3: 8-21.


Eraelulist[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1915. aastal abiellus Minot Marian Linzee Weld´iga. Sellest abielust sündis kolm last: üks poeg ja kaks tütart.[7]
  • Minot põdes suhkurtõbe (diagnoositi 1921. aastal) al 1923. aastast hakkas ta insuliini tarvitama.[8] Minot oli üks esimesi patsiente, keda insuliiniga raviti.[9]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "George R. Minot - Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 12 Jul 2013. [1]
  2. E. B. Hart and J. Waddell, C. A. Elvehjem, H. Steenbock, Evelin Van Donk, Blanche M. Riising, Iron in Nutrition. VI. IRON SALTS AND IRON-CONTAINING ASH EXTRACTS IN THE CORRECTION OF ANEMIA, J. Biol. Chem. 1. May 1928, 77:777-795, lk 781. [2]
  3. Paul R. Betz, Mark C. Carnes, American National Biography: Supplement 2, Oxford University Press, lk 399-400, 2005, ISBN 978-0-19-5222202-9, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud (12.07.2013)
  4. http://www.news.harvard.edu/gazette/1998/01.22/Red-BloodedDoct.html
  5. http://www.faqs.org/health/bios/69/William-Parry-Murphy.html
  6. "William P. Murphy - Nobel Lecture: Pernicious Anemia". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 11 Jul 2013.[3]
  7. "George R. Minot - Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 12 Jul 2013. [4]
  8. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/384541/George-Richards-Minot
  9. http://www.dlife.com/diabetes/famous_people/science/george_richards_minot

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • George R. Minot - Nobel Lecture: The Development of Liver Therapy in Pernicious Anemia. Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 12 Jul 2013. [5]
  • Minot, G R; Murphy W P (2001). Treatment of pernicious anemia by a special diet. 1926. The Yale journal of biology and medicine (United States) 74 (5): 341–53.ISSN 0044-0086. PMC 2588744. PMID 11769340. Veebiversioon (vaadatud 12.07.2013)