Francis Peyton Rous

Allikas: Vikipeedia

Francis Peyton Rous (5. oktoober 1879 Baltimore16. veebruar 1970 New York) oli Ameerika Ühendriikide arstiteadlane, patoloog ja viroloog, Londoni Kuningliku Seltsi liige.

Rous lõpetas 1900. aastal Johns Hopkinsi Ülikooli ning asus seejärel õppima Johns Hopkinsi Meditsiinikooli. Teisel õppeaastal nakatus ta autopsiat läbi viies nahavigastuse kaudu tuberkuloosi. Ta pidi õpingud katkestama ning suundus Texasesse. Aasta pärast naasis ta siiski kooli, mille lõpetas 1905. aastal, jäädes kooli haigla juurde interniks. Veendunud, et ta ei sobi praktiseerivaks arstiks, pöördus ta arstiteaduse poole. Temast sai madalapalgaline patoloogiaõppejõud Michigani Ülikoolis. Kuna ülikool oli finantsraskustes, pidi Rous tegema peamiselt tehnikutööd. Professor Alfred Warthini toetusel viibis Rous 1907. aasta suvel praktikal Dresdeni haiglas Saksamaal. Pärast Saksamaalt naasmist sai Rous tänu Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituudi toetusele pühenduda rohkem teadusuuringutele. Lümfotsüütide uurimisele keskendunud töö tulemused avaldati 1909 ajakirjas Journal of Experimental Medicine, mille toimetaja Simon Flexner oli Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituudi direktor. Mõne kuu pärast pakkus Flexner Rousile vähiuuringute labori juhi kohta.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Francis Peyton Rous valiti 1939. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Aastal 1966 pälvis ta kasvajaid põhjustavate viiruste avasatmise eest Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Ta jagas auhinda Charles Brenton Hugginsiga.


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]