Esileht

Allikas: Vikipeedia

Mine: navigeerimiskast, otsi

Tere tulemast veebientsüklopeediasse

Vikipeedia,

mida igaüks võib täiendada!

Praegu on Vikipeedias käsil 93 141 artiklit.

Täna on 4. veebruar 2012.

Ajalugu
Biograafiad
Bioloogia
Filosoofia
Geograafia

Kaunid kunstid
Keel
Loodusteadused
Psühholoogia
Religioon

Sotsiaalteadused
Sport
Sümboolika
Tehnika
Kõik portaalid

Sissejuhatus · Uuele kaastöölisele · KKK · Liivakast · Alusta uut artiklit · Põhimõtted · Vormistusreeglid · Redigeerimisjuhend · Kogukonnavärav · Kõik artiklid ·

Nädala artikkel
Kaljumänd (Pinus flexilis) ehk kalju-seedermänd ehk kalifornia seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka (alamperekond Strobus). Kaljumänd on küllaltki pikaealine ja aeglase kasvuga puu. Kuivas mäestiku kliimas võib ta elada üle 1000 aasta vanaks. Seni vanima leitud puu vanuseks on aastarõngaste loendamisel saadud 1670 aastat. Pikaealise puuna on kaljumännist palju kasu dendrokronoloogilistes uuringutes. Kaljumänd kasvab mägede madalatel ja kõrgetel nõlvadel, mis on üldjuhul kuivad ja tuultele avatud. Vastupidava puuliigina suudab ta tõusta Põhja-Dakotas kuni 870 m ja Colorados 3810 meetri kõrgusele. Kaljumänd on Eestis vähelevinud. Ta peaks olema meil külmakindel, kuna talub külma −34...–40 °C. Siiski piirab tema laialdast kasvatamist asjaolu, et kaljumänd võib nakatuda männi-koorepõletikku. Üks külmakindel puu kasvab Tartus Raadi dendropargis ja kannab mõnel aastal rikkalikult käbisid. Loe edasi ... • Arhiiv
Nädala pilt
Kõrgrünkpilved on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, mis kujuneb 2–6 km kõrgusel maapinnast, troopikas natuke kõrgemal. Nende paksus on 200–700 meetrit (harvem kuni 1000 m), pilvekiht on alt tasane. Kõrgrünkpilved on valged, hallid või sinakad, kujult on nad vöödid, vallid, tükid, tombud ja tihti paistavad äärtelt läbi. Kõrgrünkpilvede teke näitab troposfääri keskosa ebastabiilsust ja on seotud ebapüsiva ilmaga. Rünklikud ja tornjad pilved näitavad hoovihma- ja äikesevõimalust. Pilt: Reio Rada Vaata ka: Nädala piltide arhiiv
Kas teadsid, et ...
... musta sõstra marjad (pildil) sisaldavad ühe grammi kohta ligi kolm korda rohkem C-vitamiini kui apelsinid? ... toataim adiantum võib olla karvane, kaunis, talbjas ja õrn ning isegi sabaga ja varbaga? ... Eesti suurimat röövlindu merikotkast on võrreldud lendava vaibaga? ... pärna järgi on nimetatud mitu kuud, mitu rahaühikut ja Leipzigi linn? ... hundinui on mitmel viisil söödav ja ühtlasi aitab parandada joogivee kvaliteeti? ... kiritigu on mõlemasooline ehk hermafrodiit ja suudab nii teise teoga sugulisse vahekorda astuda kui iseennast viljastada? Arhiiv

Vikipeedia tutvustus

Vikipeedia on pooleli olev paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Vikipeediasse võib igaüks uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused ilmuvad viivituseta. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama!

Kirjutamisel võid eeskujuks võtta artikleid, mis on siinse kogukonna poolt valitud eeskujulike või heade artiklite hulka.

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.

Vikipeedia kasutusjuhend

Lühidalt: sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui soovite luua linki olemasolevale või veel kirjutamata artiklile, pange märksõna topeltnurksulgudesse [[ ]].

Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kasutades "redigeeri"-linki lehe päises.

Lisaabi saab siit ja harjutamiseks on olemas liivakast, kus võib vabalt katsetada.

Vikipeedia sõsarprojektid

Vikisõnastik Vaba sõnastik		Vikiõpikud Eestikeelsed vabad õpikud
Vikitsitaadid Tsitaatide kogu		Vikitekstid Eestikeelsed vabad tekstid
Wikispecies Elusolendite nimistu		Wikinews Vaba uudiste allikas
Commons Jagatud meediavaramu		Vikiülikool Õpikeskkond
Meta-Viki Wikimedia projektide koordinatsioon	Märkus: Kaldkirjas vikidest ei ole eestikeelseid versioone, lingid viivad ingliskeelsetesse vikidesse.

Teemad

	Matemaatika ja loodusteadused astronoomia – bioloogia – füüsika – füüsiline antropoloogia – geoloogia – keemia – küberneetika – loodusgeograafia – loogika – matemaatika – meteoroloogia – statistika		Kaunid kunstid arhitektuur – filmikunst – fotograafia – kirjandus – kujutav kunst – kunst – kunstiteadus – muusika – tants – tarbekunst – teater – televisioon
	Humanitaarteadused ajalugu – arheoloogia – etnograafia – etnoloogia – filosoofia – folkloristika – inimgeograafia – keeleteadus – kultuuriantropoloogia – kultuuriteooria – psühholoogia – semiootika		Ühiskond ajakirjandus – avalikkussuhted – demograafia – erootika – esoteerika – etikett – haridus – hobid – kodundus – kommunikatsioon – kuritegevus – looduskaitse – meelelahutus – mütoloogia – poliitika – rahvakultuur – reklaam – religioon – sotsiaalabi – sotsioloogia – sport – televisioon – tervis – turism – õigusteadus
	Tehnika ja rakendusteadused arhitektuur – ehitus – elektrotehnika – energeetika – informaatika – internet – juhtimine – kartograafia – kasvatusteadus – kaubandus – keskkonnakaitse – kosmoseuurimine – küberneetika – käsitöö – majandus – majandusteadus – meditsiin – merendus – mesindus – metsandus – põllumajandus – raamatukogundus – side – sõjandus – teenindus – tehnika – transport – tööstus – veterinaaria		Varia biograafiad – aadlisuguvõsad – rahvad ja hõimud – maailma maad – lipud – vapid – riigihümnid – ordenid – rahaühikud – ajaarvamine – sajandid – aasta päevad – eesti tähestik – kirjavahemärgid – lühendid