Esileht

Allikas: Vikipeedia

Mine: navigeerimiskast, otsi

Tere tulemast veebientsüklopeediasse

Vikipeedia,

mida igaüks võib täiendada!

Praegu on Vikipeedias 69 208 artiklit.

Täna on 21. november 2009

Ajalugu
Biograafiad
Bioloogia
Filosoofia
Geograafia

Kaunid kunstid
Keel
Loodusteadused
Psühholoogia
Religioon

Sotsiaalteadused
Sport
Sümboolika
Tehnika
Kõik portaalid

Sissejuhatus · Uuele kasutajale · KKK · Liivakast

Põhimõtted · Vormistusreeglid · Redigeerimisjuhend · Kogukonnavärav · Kõik artiklid

Nädala artikkel
Albert Kivikas (18. jaanuar 1898 Suure-Jaani – 19. mai 1978 Lund) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina. Kirjanduslikke katsetusi alustas Albert Kivikas luuletuste kirjutamisega, mida ta avaldas Andres Kamseni kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal. Suure ajakirjanduse veergudel debüteeris ta sonetiga "Kevadine külm", mis ilmus pseudonüümi A. Pedajas all 30. märtsil 1916 ajalehes Sakala. 17. juunil 1916 ilmus ajalehes Sakala ka Kivikase esimene proosakatsetus – veste "Vanad ja noored", mille ta avaldas samuti A. Pedajase nime all. Tartu kommertskooli päevil tegi Kivikas aktiivselt kaastööd kooli ajakirjale Muusa. Aastal 1918 avaldas ajaleht Postimees tema esimese novelli "Lembit", mille Kivikas oli kirjutanud 1917. aastal ja mille teemaks oli eestlaste eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ajalehe toimetajana töötanud Friedebert Tuglas soovis näha ka noormehe teisi jutustusi ja soovitas tal need ajalehes avaldamise asemel koondada eraldi kogumikku. Loe edasi ... • Arhiiv
Nädala pilt
Eda-Ines Etti (artistinimega Ines; sündinud 26. mail 1981 Haapsalus) on eesti lauljanna. Pilt: Indrek Galetin Vaata ka: Nädala piltide arhiiv
Kas teadsid, et ...
... Cristiano Ronaldo teine eesnimi, mis on tema mängijanimi, on tulnud Ronald Reagani järgi, kes oli tema isa lemmiknäitleja. ... kui 8-aastane Mozart oma isaga 1764. aastal Londonit külastas sai ta kokku ka Karl Friedrich Abeliga, kelle helitöid ta uuris. Eeskujuks kopeeris ta oma märkmikku Abeli sümfoonia Es-duur (op. VII, 6), mistõttu see sattus ekslikult Köcheli kataloogi kui Mozarti 3. sümfoonia nr 18 ("Sümfoonia nr 3 e-moll") ja nõnda sai sellest üks Abeli tuntumaid teoseid. ... isoleeritud paisuga bipolaartransistorid on jõuelektroonika pooljuhtseadised, mida sageli kasutatakse elektri- ja hübriidautodes, samuti trollibussides. ... sõna "fassaad" tuleb prantsuse keelest, kus "façade" tähendab esikülge ja nägu. ... 2009. aasta oktoobris valminud Oasis of the Seas on maailma suurim kruiisilaev. Arhiiv

Vikipeedia tutvustus

Vikipeedia on mitmekeelne projekt, mille eesmärk on luua kõigile vabalt kasutatav ja igaühe poolt täiendatav ning parandatav vaba võrguentsüklopeedia.

Esimene, ingliskeelne, Vikipeedia alustas 2001. aasta jaanuaris. Siin on eestikeelne Vikipeedia, mis alustas 2002. aasta augustis ja on käesolevaks hetkeks kasvanud 69 208 artiklini.

Vikipeediasse võib igaüks uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused ilmuvad viivituseta. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama!

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.

Vikipeedia kasutusjuhend

Lühidalt: sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui panete teatud sõna topeltnurksulgudesse [[ ]], loote lingi vastavale (potentsiaalsele) artiklile.

Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kasutades "redigeeri"-linki lehe päises.

Lisaabi saab siit ja harjutamiseks on olemas liivakast, kus võib vabalt katsetada.

Vikipeedia sõsarprojektid

Vikisõnaraamat Vaba sõnaraamat		Vikiõpikud Eestikeelsed vabad õpikud
Vikitsitaadid Tsitaatide kogu		Vikitekstid Eestikeelsed vabad tekstid
Wikispecies Elusolendite nimistu		Wikinews Vaba uudiste allikas
Commons Jagatud meediavaramu		Vikiülikool Õpikeskkond
Meta-Viki Wikimedia projektide koordinatsioon	Märkus: Kaldkirjas vikidest ei ole eestikeelseid versioone, lingid viivad ingliskeelsetesse vikidesse.

Teemad

	Matemaatika ja loodusteadused astronoomia – bioloogia – füüsika – füüsiline antropoloogia – geoloogia – keemia – küberneetika – loodusgeograafia – loogika – matemaatika – meteoroloogia – statistika		Kaunid kunstid arhitektuur – filmikunst – fotograafia – kirjandus – kujutav kunst – kunst – kunstiteadus – muusika – tants – tarbekunst – teater – televisioon
	Humanitaarteadused ajalugu – arheoloogia – etnograafia – etnoloogia – filosoofia – folkloristika – inimgeograafia – keeleteadus – kultuuriantropoloogia – kultuuriteooria – psühholoogia – semiootika		Ühiskond ajakirjandus – avalikkussuhted – demograafia – erootika – esoteerika – etikett – haridus – hobid – kodundus – kommunikatsioon – kuritegevus – looduskaitse – meelelahutus – mütoloogia – poliitika – rahvakultuur – reklaam – religioon – sotsiaalabi – sotsioloogia – sport – televisioon – tervis – turism – õigusteadus
	Tehnika ja rakendusteadused arhitektuur – ehitus – elektrotehnika – energeetika – informaatika – internet – juhtimine – kartograafia – kasvatusteadus – kaubandus – keskkonnakaitse – kosmoseuurimine – küberneetika – käsitöö – majandus – majandusteadus – meditsiin – merendus – mesindus – metsandus – põllumajandus – raamatukogundus – side – sõjandus – teenindus – tehnika – transport – tööstus – veterinaaria		Varia biograafiad – aadlisuguvõsad – rahvad ja hõimud – maailma maad – lipud – vapid – riigihümnid – ordenid – rahaühikud – ajaarvamine – sajandid – aasta päevad – eesti tähestik – kirjavahemärgid – lühendid