Esileht

Allikas: Vikipeedia

Mine: navigeerimiskast, otsi

Tere tulemast veebientsüklopeediasse

Vikipeedia,

mida igaüks võib täiendada!

Praegu on Vikipeedias käsil 93 555 artiklit.

Täna on 17. veebruar 2012.

Ajalugu
Biograafiad
Bioloogia
Filosoofia
Geograafia

Kaunid kunstid
Keel
Loodusteadused
Psühholoogia
Religioon

Sotsiaalteadused
Sport
Sümboolika
Tehnika
Kõik portaalid

Sissejuhatus · Uuele kaastöölisele · KKK · Liivakast · Alusta uut artiklit · Põhimõtted · Vormistusreeglid · Redigeerimisjuhend · Kogukonnavärav · Kõik artiklid ·

Nädala artikkel
Tapa vallutamine Eesti Vabadussõjas toimus 9. jaanuaril 1919, kui Tapa raudteesõlme vallutasid pärast lühikest ägedat lahingut soomusrongide nr. 1 ja 3 dessantosad. Soomusrongid ise, järjekorras nr 1, 3 ja 2, parandades kogu aeg raudteed ja sildu, toetasid vahetevahel dessante oma tulega. Operatsioon algas kell 5 hommikul ja kella 9 paiku oli alev Eesti vägede võimuses. Enamlaste vastupanu Tapa ümbruses ei olnud eriti visa. Saadi sõjasaaki ja 78 vangi. Kui eestlaste kaotused olid 4 meest haavatuna, siis punaväelasi langes ligikaudu 100. Soomusrongide dessandi pealetungi hõlbustas tunduvalt asjaolu, et dessant viidi rongiga otse punaste sekka. Ilmumine öösi vaenlase keskele ja kiire pealetung sundis teda taanduma ega andnud vastasele võimalust end koguda ega organiseerida pidevat vastupanu, samuti ei suutnud ta küllalt organiseeritult rakendada oma raskekuulipildujaid. Vastase suurtükituli ei teinud märkimisväärset kahju soomusrongidele raudteel ega rongide dessandile. Tapa vallutamisega avanesid soomusrongide ees kaks järgmist löögisuunda: Narva ja Tartu peale. Loe edasi ... • Arhiiv
Nädala pilt
Victoria bastion on Narva linnakindlustuse täiendamisel 1683–1704 ehitatud bastion. Bastion purustati Põhjasõjas 1704. aastal ja taastati pärast sõda. Victoria bastionil elutseb Narva suurim nahkhiirte koloonia. Pilt: Andrus Uuetalu Vaata ka: Nädala piltide arhiiv
Kas teadsid, et ...
... Jaapani võimud vangistasid Vene maadeuurija Vassili Golovnini 2 aastaks selle eest, et ta püüdis Kunaširi saart kaardistada ja uurida? ... Vene geograaf Grigori Potanin oli 3½ aastat Helsingis vanglas, sest ta olevat tahtnud luua Siberi riiki? ... Saksamaa kindralstaabi ülem Helmuth Karl Bernhard von Moltke (pildil) sündis ja veetis lapsepõlve Taanis ning oli saanud Taani kuninga paažiks? ... OGPU meelitas Boriss Savinkovi Nõukogude Venemaale, vahistas ta järgmisel päeval ja andis kohtu alla, kus ta surma mõisteti? ... Möbelwagen oli õhutõrjeliikursuurtükk? ... Föderaalset Juurdlusbürood on kõige kauem, 48 aastat juhtinud Edgar Hoover? Arhiiv

Vikipeedia tutvustus

Vikipeedia on pooleli olev paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Vikipeediasse võib igaüks uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused ilmuvad viivituseta. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama!

Kirjutamisel võid eeskujuks võtta artikleid, mis on siinse kogukonna poolt valitud eeskujulike või heade artiklite hulka.

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.

Vikipeedia kasutusjuhend

Lühidalt: sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui soovite luua linki olemasolevale või veel kirjutamata artiklile, pange märksõna topeltnurksulgudesse [[ ]].

Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kasutades "redigeeri"-linki lehe päises.

Lisaabi saab siit ja harjutamiseks on olemas liivakast, kus võib vabalt katsetada.

Vikipeedia sõsarprojektid

Vikisõnastik Vaba sõnastik		Vikiõpikud Eestikeelsed vabad õpikud
Vikitsitaadid Tsitaatide kogu		Vikitekstid Eestikeelsed vabad tekstid
Wikispecies Elusolendite nimistu		Wikinews Vaba uudiste allikas
Commons Jagatud meediavaramu		Vikiülikool Õpikeskkond
Meta-Viki Wikimedia projektide koordinatsioon	Märkus: Kaldkirjas vikidest ei ole eestikeelseid versioone, lingid viivad ingliskeelsetesse vikidesse.

Teemad

	Matemaatika ja loodusteadused astronoomia – bioloogia – füüsika – füüsiline antropoloogia – geoloogia – keemia – küberneetika – loodusgeograafia – loogika – matemaatika – meteoroloogia – statistika		Kaunid kunstid arhitektuur – filmikunst – fotograafia – kirjandus – kujutav kunst – kunst – kunstiteadus – muusika – tants – tarbekunst – teater – televisioon
	Humanitaarteadused ajalugu – arheoloogia – etnograafia – etnoloogia – filosoofia – folkloristika – inimgeograafia – keeleteadus – kultuuriantropoloogia – kultuuriteooria – psühholoogia – semiootika		Ühiskond ajakirjandus – avalikkussuhted – demograafia – erootika – esoteerika – etikett – haridus – hobid – kodundus – kommunikatsioon – kuritegevus – looduskaitse – meelelahutus – mütoloogia – poliitika – rahvakultuur – reklaam – religioon – sotsiaalabi – sotsioloogia – sport – televisioon – tervis – turism – õigusteadus
	Tehnika ja rakendusteadused arhitektuur – ehitus – elektrotehnika – energeetika – informaatika – internet – juhtimine – kartograafia – kasvatusteadus – kaubandus – keskkonnakaitse – kosmoseuurimine – küberneetika – käsitöö – majandus – majandusteadus – meditsiin – merendus – mesindus – metsandus – põllumajandus – raamatukogundus – side – sõjandus – teenindus – tehnika – transport – tööstus – veterinaaria		Varia biograafiad – aadlisuguvõsad – rahvad ja hõimud – maailma maad – lipud – vapid – riigihümnid – ordenid – rahaühikud – ajaarvamine – sajandid – aasta päevad – eesti tähestik – kirjavahemärgid – lühendid