Vikipeedia:Liivakast

Allikas: Vikipeedia

Siin joone all saab harjutada Vikipeedia artikli redigeerimist. Lihtsalt vajuta ülal lipikule "Muuda" ja pärast redigeerimiskasti all nupule "Salvesta". Siia salvestatud materjal ei kuulu Vikipeedia entsüklopeedilise informatsiooni hulka. Artiklite redigeerimisel leiab abi Vikipeedia abilehtedelt. Tähtsamaid vormindusvõtteid võid vaadata Spikrist.

Kui oled sisse loginud, võid ka luua isikliku liivakasti, selleks klõpsa siia. Registreerumata kasutajate liivakastid kustutatakse.



Disambig gray.svg  See artikkel üks kaks

emaka

Abstsiishappe struktuurvalem (C15H20O4)

Abstsiishape (lühend: ABA) (ingl. Abscisic acid), (tuntud ka kui abstsiis II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis pärsib taime ja selle organite kasvu. Lisaks sellele on tal oluline roll seemnete ja taime puhkeseisundi esinemises ning õhulõhede sulgumises. Abstsiishape on 15-süsinikuline ühend (C15H20O4), mis sarnaneb lõpposas karotenoidiga. [1]

--193.40.244.205 29. oktoober 2014, kell 10:09 (EET)[2]

Ajalugu ja nime saamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taimefüsioloogid kahtlustasid palju aastaid, et taimede ja seemnete puhkeseisundi esinemise põhjuseks on parampampam. Leiti, et abstsiishape on üheks selliseks ühendiks. Varajastes eksperimentides kasutati taimeekstrakti kromatograafiat. Samal ajal biotestiti /uuriti ka kaera koleoptiili kasvu. 1953. aastal leidsid Bennet-Clark ja Kefford uue, auksiinist erineva inhibeeriva aine. (siia vahele panna viide raamatule) Auksiin on taimehormoon, mis pärsibpärsib lehe kaenlas oleva külgpunga arengut ja soosib peavarre kasvu. [3]

Kümme aastat hiljem ...


Abstsiishape looduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Helviksammaltaimedes ja vetikates leiduv lunulaarhape

Abstsiishape on üldlevinud taimehormoon soontaimedes. Seda on leitud ka sammaldest, kuid näib puuduvat helviksammaltaimedes. Helviksammaltaimedes ja vetikates esineb abstsiishappele sarnase füsioloogilise rolliga aine – lunulaarhape. Mitmetes seente perekondades tekib abstsiishape ainevahetuse kõrvalsaadusena. Hiljuti leiti abstsiishapet ka imetaja ajust, kuid pole teada, kas see pärineb /tuleb allaneelatud toidust või tekib tavalise metaboliidina ajus.

Abstsiishapet on leitud kõikidest taime organitest ja kudedest alates juure tipust kuni maapealse tipmise pungani. Seda sünteesivad peaaegu kõik rakud, mis sisaldavad kloroplaste või amüloplaste.

proov[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa k Rootsi k Poola k
de1 sv1
de2
de3 sv2 pl1

eemale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvamusfestival on Paides toimuv festival, kus arutletakse Eestis oluliste teemade üle. Esimest korda toimus see 2013. aastal ning jätkab 2014. aastal. Idee arvamusfestivali Eestis korraldada pärineb Kristi Liivalt, kes sai idee selleks Rootsist.


Pilt:Cognitiveradio.jpeg
Kognitiivse raadio tööpõhimõtte illustratsioon.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tarkvaralise raadio juured pärinevad Euroopa ja USA kaitsevägede projektidest, kus üritati luua raadiosüsteem, mis oleks võimeline töötama väga suures sagedusvahemikus ja olema samas kiiresti võimeline sagedust vahetama. Tarkvaraline raadio on võimeline ühendama omavahel kiiresti varem erinevate sageduste ja modulatsiooniga töötavad asutused. Olukorras, kus kahe riigi üksused peavad koos töötama, võimaldab tarkvaraline raadio ennast kiiresti vastavalt vajadusele kohandada. Kuna tarkvaraline raadio on võimeline jälgima üheaegselt laia spektrivahemikku, ja vajadusel hüppama kiirelt ühelt sageduselt teisele, oli see sõjaväele ahvatlev kontseptsioon. Tarkvaralise raadio suudab lisaks laiale spektrivahemikule aru saada ka erinevatest modulatsioonidest. Nende vooruste abil on ta kergesti seadistatav uute sageduste ja modulatsioonide jaoks. Üks esimesi tarkvaralise raadio väljaarendatud projekte oli USA sõjaväe SpeakEasy. Termini "tarkvaraline raadio" võttis kasutusele Joseph Mitola III 1991. aastal, teda peetakse ka tarkvaralise raadio isaks.


Kognitiivse raadio konseptsioon esitati esimest korda aastal 1998 Joseph Mitola III poolt Stockholmis. Esimene artikkel avaldati 1999. aastal Mitola ning Gerald Q. Maguire juuniori poolt. Nad kirjeldasid seda, kui seadet, mis suudab kohaneda välismõjudega. Nende nägemuses saab sellest isiklik kaasaskantav arvuti - olenevalt asukohast. suudab see leida vabu kanaleid ning selle kasutaja saab vajalikke infoülekandeid sooritada. Seda tüüpi kognitiivset raadiot nimetatakse täielikuks kognitiivseks raadioks ehk Mitola raadioks. Samas peetakse ebatõenäoliseks, et see järgmise 20 aasta jooksul valmis suudetakse ehitada.


Esimene telefonikõne kognitiivse raadioga tehti 2010. aastal Oulu Ülikoolis(Centre of Wireless Communications), kasutades kohalike teadlaste poolt väljatöötatud seadmeid - CWC kognitiivse raadio võrgustikku ja CRAMNET’i(Cognitive Radio Assisted Mobile Ad Hoc Network).

Xb[muuda | redigeeri lähteteksti]

katse tõstutundlikkus

Kognitiivse raadio tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olenevalt ülekande ning vastuvõtu parameetritest saab eristada kahte liiki kognitiivset raadiot: 1)Täielik kognitiivne raadio(Mitola raadio), kasutab ülekandeks kõikvõimalikke vastuvõtja parameetreid, et sooritada maksimaalse kvaliteediga infoülekannet, sh töösagedust, lainekuju ja võimsust; 2)Spektri suhtes tundlik kognitiivne raadio, kus arvestatakse ainult raadiosagedusliku spektriga.

xb[muuda | redigeeri lähteteksti]

katse tõstutundlikkus


xB[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

CR tunnetab enda ümbrust ning vahetab sagedusi ilma kasutaja sekkumiseta. Teoorias on sagedusspekter lõputu suurusega, praktikas aga piiratud. Nagu ülalmainitud, on nõudluse kasvades tekkinud probleem, kuidas spektrit võimalikult efektiivselt ära kasutada. kognitiivne raadio tuvastab, kas mingi osa spektrist on vaba ning kasutab seda ilma, et häiriks teisi kasutajaid. Sellise süsteemi kasutusele võtmine lihtsustab oluliselt andmete edastust erinevates valdkondades: 1. Litsentseeritud kanalid: võimaldab kanalite haldajatel võrgu mahtu oluliselt suurendada ning vähendada kanalihäireid; 2. Maapiirkonnad: aitab kohalikel teenusepakkujatel paremini toime tulla, vähendades hinda ning spektri nappust; 3. Sõjaline rakendus:võimaldab kasutada mobiiltelefone, mida ei saa pealt kuulata ning mille kasutamine nõuab vähest rahalist kulu; 4. Mobiili teenusepakkujad omavad kontrolli oma andmeedastussüsteemide üle.

Tarkvaralise raadio plussid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Erinevaid modulatsioone on kerge uutele seadmetele kohandada. 2. Riistvara arenedes on vanu tehnoloogiaid kerge vanadelt seadmetelt lihtsalt uutele üle kopeerida. 3. Ühte ja sama signaali on võimeline saatma/vastu võtma erinevate tootjate erinevad seadmed. 4. Tarkvaraline raadio on võimeline töötama väga laia spektrivahemikuga. Piiriks on analoog-digitaalmuundurite, digitaal-analoogmuundurite ja arvutite võimekus. Üks tuntumaid liideseid USRP2 on võimeline kasutama 25-megahertsist sagedusvahemikku. 5. Tarkvaralise raadio muudatusi on kerge teha ja ta võimaldab kasutada rakendusi, milleks raudvaraline raadio pole võimeline. 6. Tarkvaraline raadio ei vaja pärast vajalike seadmete ostmist enam mingeid kulutusi. See võimaldab huvilisel katsetada väga erinevaid signaalitüüpe, ilma et peaks uute seadmete ostule raha raiskama või olemasolevate modifitseerimisega palju aega veeta. Kuna tarkvaralist raadiot on kerge muuta, on ta muutumas populaarseks raadioamatööride seas. 7. Raadio on võimeline salvestama laia spektrivahemikku hilisemaks töötluseks. 8. Võimalik kasutada passiivse radarina, mis kasutaks TV signaale. 9. Võimalus kergesti ühendada palju raadiovastuvõtjaid. 10. Paljud arvavad, et tarkvaraline raadio on telekommunikatsiooni tulevik, kus lõpuks tekib olukord, kus üks seade on valmis vastu võtma kõikvõimalikke raadiosignaale. Ülikoolid avavad magistriõppekavasid, kus õpetatakse tarkvaralist raadiot.

Tarkvaralise raadio miinused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Kuna tarkvaraline raadio nõuab kiireid ja kalleid seadmeid andmete digitaliseerimiseks ja analoogsignaaliks muutmisel, on ta kallis. 2. Kui tarkvaralist raadiot hakata uuendama interneti teel, tekib küberkuritegude oht. 3. Kuna digi-TV on võimalik tarkvaralise raadioga vaadata, on USA-s hakatud tegema lobitööd tarkvaraliste raadiote liideste müügi keelustamiseks.

Ülesehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ideaalne raadiovastuvõtja on arvuti, mis on analoog-digitaal muunduri abil ühendatud antenniga. Nõrgemate signaalide kuulamiseks oleks vaja neid eelnevalt võimendada, kuna digitaliseerimisel neid muidu ei märgataks. Ideaalne raadiosaatja oleks antenn, mis oleks DA muunduri abil ühendatud arvutiga, vajalik oleks ka võimendi. Kumbki variant ei ole veel kõrgemate sageduste puhul kasutuses, kuna puuduvad piisavalt head muundurid, mis töötaksid piisavalt suure sageduse ja piisavalt suure täpsusega. AM raadio madalamaid sagedusi on juba õnnestunud saateantenni läheduses kuulata. Uuemad tarkvaralised raadiovastuvõtjad kasutavad tavapärase raadiovastuvõtja esimesi komponente: ostsillaatorit, segustit ja sagedusfiltrit, et saavutada vahesagedusel olev analoogsignaal, mis seejärel digitaliseeritakse ja mille edasine töötlus toimub juba tarkvarapõhiselt. Kuna enamik analoog-digitaalmuundureid ei suuda digitaliseerida väga nõrkasid signaale, kasutatakse vahel ka nõrkade signaalidevõimendit enne signaali digitaliseerimist. Kui digitaliseerimiseks pole piisavalt võimsat seadet, peab alandama sagedust veelgi, misjärel on arvuti helikaart võimeline andmeid digitaliseerima. Kõige lihtsamal juhul koosneb tarkvaraline raadio antennist, analoog-digitaalmuundurist, digitaal-analoogmuundurist ja arvutist. Selline lahendus on aga suurte tehniliste raskuste ees. Nõrkade signaalide vastuvõtuks oleks veel vaja madalsignaalide võimendit ja tugevama signaali saatmiseks võimendit. Enamasti kasutatakse signaalide digitaliseerimiseks spetsiaalset liidest, kuid kui vastavat võimalust ei ole, on võimalik riistvara kasutades signaali sagedust veelgi allapoole tuua, misjärel on võimalik kasutada ka arvuti helikaarti.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel määratletud <ref>-sildil puudub name-atribuut.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel määratletud <ref>-sildil puudub name-atribuut.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel määratletud <ref>-sildil puudub name-atribuut.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel määratletud <ref>-sildil puudub name-atribuut.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel määratletud <ref>-sildil puudub name-atribuut.

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.
Pilt:Pilt
Meie pilt