Egon Erwin Kisch

Allikas: Vikipeedia
Egon Erwin Kisch Melbourne'is (1934)

Egon Erwin Kisch (tegelik nimi Egon Kisch; 29. aprill 1885 Praha31. märts 1948 Praha) oli juudi rahvusest saksakeelne Austria ja Tšehhoslovakkia ajakirjanik ja kirjanik.

Egon Erwin Kisch oli pärit jõukast saksakeelsest sefardijuudi kaupmeheperekonnast. 1903. aastal alustas ta reaalkooli lõpetamise järel õpinguid Praha Tehnikaülikoolis, kuid ühe semestri järel jättis ta õpingud pooleli. Seejärel kuulas ta loenguid Praha Karl Ferdinandi Ülikoolis. 1904. aastal kutsuti ta aastasesse sõjaväeteenistusse Austria-Ungari Armeesse.

Ajakirjanduslikku tegevust alustas Kisch 1906. aastal. Ta tegi kaastööd Prahas ilmuvale saksakeelsetele ajalehtedele Bohemia ja Prager Tagblatt. 1913. aastal kirjutas Kisch uuriva ajakirjanikuna Alfred Redli enesetapust ning avalikustas, et Redl oli olnud Vene spioon.

1913. aasta juunis kolis Kisch Berliini, kus ta töötas ajalehe Berliner Tageblatt toimetuses. Juba 31. juulil 1914 mobiliseeriti ta Austria-Ungari Armeesse. 1915. aasta märtsis sai ta rindel raskesti haavata. Haiglast vabanemise järel kuulutati ta sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks ning ta töötas Ungaris tsensorina.

1917. aastal suunati Kisch Viini sõjaväe käsutusse ajakirjanduslikule tööle. Ta astus aga kontakti vasakpoolsetega. 1918. aasta novembris võttis ta osa "Punakaardi" loomisest, samuti töötas ta ajalehe Der Freie Arbeiter juures. 1919. aasta märtsis astus Kisch Austria Kommunistlikusse Parteisse. 1919. aasta märtsist kuni juunini töötas ta Viini vasakpoolse ajalehe Der Neue Tag toimetuses. Kui olukord Austrias stabiliseerus, kuulutati Kisch ebasoovitavaks isikuks ning ta pöördus Prahasse tagasi.

1921.–1933. aastani oli Kischi põhielukoht Berliin. Tema peamine sissetulekuallikas oli töö Brno ajalehe Lidové noviny Berliini korrespondendina, kuid tema artikleid ilmus ka paljudes teistes väljaannetes. Sel perioodil reisis Kisch palju ning avaldas reportaažiraamatuid, mis äratasid küllalt suurt tähelepanu. 1925. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Parteisse.

1933. aasta märtsis saatsid natsionaalsotsialistlikud võimud Kischi Saksamaalt välja Tšehhoslovakiasse. Aastatel 19341939 elas ta põhiliselt Pariisis ja Versailles'is. Ta viibis reporterina ka kodusõja ajal Hispaanias. 1939. aasta septembris panid Prantsuse võimud Kischi koduaresti. 1939. aasta lõpus õnnestus tal siiski sõita Ameerika Ühendriikidesse. 1940. aasta lõpul asus Kische elama Mehhikosse. 1946. aasta märtsis pöördus Kisch Prahasse tagasi.

Eesti keeles ilmus 1961. aastal Egon Erwin Kischi reportaaživalimik "Pöörane reporter".