Edward Snowden

Allikas: Vikipeedia
Edward Snowden
Edward Snowden.jpg
Edward Snowden 6 juunil 2013
Sünninimi Edward Joseph Snowden
Sünniaeg 21 juuni 1983
Sünnikoht Põhja-Carolina, Ameerika Ühendriigid

Edward Snowden (sündinud 21. juunil 1983 Põhja-Carolinas) on endine CIA töötaja, kes sai maailmakuulsaks, kui lekitas infot NSA ja CIA ülisalajase jälgimisprogrammi PRISM kohta. PRISMi avalikuks tulek põhjustas ülemaailmse skandaali. USA kuulutas Snowdeni tagaotsitavaks ja teda süüdistatakse mitmes kuriteos, sealhulgas riigireetmises ja spionaažis. Snowdeni teod on tekitanud kaks leeri: üks pool peab meest reeturiks, kelle üle tuleks kohut mõista, teine pool aga arvab, et valitsusasutuse ebaseadusliku jälitustegevuse paljastajana on mees kangelane ja väärib austust.

Pärast Snowdeni paljastusi algas mustamiskampaania, mille käigus saime teada, et Snowden on kukkunud välja keskkoolist, jätnud pooleli sõjaväeteenistuse jne.[1]

Snowden põgenes Hongkongi 20. mail 2013, jättes Hawaiile maha 200 000 dollari suuruse palgaga töökoha, sõbratari ja perekonna. 10. juunil lahkus ta hotellist teadmata suunas.[2]

USA võimud nõudsid Hongkongilt Edward Snowdeni väljaandmist, kuid sealsed võimud lubasid tal ikkagi 23. juunil Moskvasse lennata. Kuna USA oli tema reisipassi kehtetuks tunnistanud, siis kasutas ta Ecuadorist saadud ajutist reisidokumenti.[3] Sellele järgnevalt oli ta sunnitud viibima Šeremetjevo lennujaama transiittsoonis.[4]

Snowden palus varjupaika üheksas Euroopa Liidu riigis, kuid kõik vastasid eitavalt.[5] Kuigi Austria lükkas Snowdeni asüülitaotluse tagasi, ütles sealse välisministeeriumi kantsler Reinhold Lopatka, et see mees väärib austust. "Minu silmis ei ole Snowden kurjategija. Kantslerina ja kodanikuna arvan ma, et inimesel on õigus nii toimida, kui ta tunneb, et teoksil on midagi ulatuslikku ja ebaseaduslikku," ütles Lopatka ajalehele Die Presse.[3]

4. juulil võtsid Euroopa Parlamendi saadikud Strasbourgis vastu resolutsiooni, mille kohaselt parlamendi kodanikuvabaduste komisjon peab korraldama USA jälgimisprogrammide põhjaliku uurimise. Uurimine puudutab ka Euroopa Liidu institutsioonide võimalikku jälgimist.[3]

12. juulil teatas Snowden kohtumisel inimõigusaktivistidega, et tahab ajutiselt jääda Venemaale, kuniks saab mõnda Ladina-Ameerika riiki. Varjupaika on pakkunud Nicaragua, Bolivia ja Venezuela.[6] President Barack Obama helistas Vladimir Putinile pärast Snowdeni ülesastumist Šeremetjevo lennujaama transiittsoonis. Valge Maja esindaja Jay Carney sõnul rikub praegune Venemaa käitumine kahe riigi vahelisi suhteid ning on vastuolus Putini väidetega, et nad ei soovi, et Snowden jätkuvalt USA huve kahjustaks.[7] Moskvast pole otselendu ühtegi neist kolmest Ladina-Ameerika riigist, mis Snowdenile poliitilist varjupaika on lubanud. Havanna kaudu pääseks neisse kõigisse, kuid Kuuba pole öelnud, kas lubab ameeriklasel oma territooriumit läbida.[8]

Edward Snowden. Felipe Crespo puulõige, 2013.

16. juunil palus Snowden Venemaalt ajutist varjupaika.[9] Snowdeni advokaat Anatoli Kutšerena teatas, et lisaks varjupaigale võib ta taotleda ka Venemaa kodakondsust.[10] Vabariiklasest senaator Lindsey Graham avaldas arvamust, et USA peaks oma sportlased 2014. aasta taliolümpiamängudelt koju jätma, kui Moskva otsustab Edward Snowdenile asüüli anda. John Boehneri sõnul oleks ebaõiglane karistada Ameerika sportlasi Snowdeni-suguse "reeturi" pärast.[11]

Snowden palus võtta ennast Venemaa õiguskaitseorganite ja jõustruktuuride töötajate ja veteranide ametiühingu liikmeks ja kaitse alla. Pärast mitmeid sisemisi nõupidamisi võttis ametiühing vastu otsuse teda toetada.[12]

23. juulil kirjutas kirja USA justiitsminister Eric Holder oma Venemaa kolleegile, milles lubas, et endisele luuretöötajale Edward Snowdenile tagatakse väljaandmise korral täielik kaitse. Snowdenile ei määrata surmanuhtlust, teda ei piinata ning ta saab USA tsiviilkohtusüsteemi kaitse.[13]

24. juulil teatati algselt, et Snowden sai loa lennujaamast lahkumiseks. Piirivalveameti allikas lükkas selle väite ümber, öeldes, et Snowden pole veel riiki sisenemist lubavaid dokumente saanud. USA välisministeeriumi pressiesindaja Jen Psaki ütles Reutersi vahendusel, et "igasugune samm, mis lubab Edward Snowdenil lennujaamast lahkuda, oleks sügavalt pettumustvalmistav".[14]

USA on esitanud Venemaale oma luuresaladuste paljastamises süüdistatava kodaniku Edward Snowdeni väljaandmistaotluse, kuid seoses selle vastuoluga rahvusvahelise õigusega seda ei rahuldata. Venemaa ajalehe Kommersant andmetel arutavad USA ametnikud Venemaa võimudega Snowdeni küsimust iga päev.[15]

Venemaa migratsiooniteenistuse ühiskondliku nõukogu esimees Vladimir Volohh teatas, et Snowden võib jääda Moskva lennujaama transiittsooni, kuni pole määratletud tema õiguslik seisund. See võib kesta kuni pool aastat. Seadusandja on määratlemiseks kehtestanud kuni kolm kuud, kuid seda protseduuri võidakse veel kolme kuu võrra pikendada.[16]

31. juulil tänas Edward Snowdeni isa president Vladimir Putinit ja Venemaad poja aitamise eest. Venemaa riiklikule telekanalile Rossija 24 rääkis ta, et USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) ametnikud palusid tal mõned nädalad tagasi Moskvasse poega vaatama lennata, kuid ta keeldus sellest.[17][18]

1. augustil andis Venemaa talle ajutise varjupaiga, tähtajaga üks aasta. Edward Snowden lahkus Moskva Šeremetjevo lennuvälja transiiditsoonist, kus ta viibis üle kuu aja. Snowden tänas Venemaad varjupaiga saamise eest, öeldes, et õigus on seatud jalule.[19][20]

USA luuresaladuste lekitaja Edward Snowdeni juhtum näitab vajadust kaitsta salajase informatsiooni avaldajaid, teiste seas luureagentuuride endisi töötajaid, kes avalikustavad inimõiguste rikkumise juhtumeid.

ÜRO inimõiguste volinik Navy Pillay[21]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Vahur Luhtsalu: Suutmatus mõelda on kujunenud harjumuseks, Sirp 1. august 2013
  2. USA jälgimisprogrammi avalikustanud Edward Snowden kadus Hongkongi hotellist teadmata suunas, W3, 11. juuni 2013
  3. 3,0 3,1 3,2 Edward Snowden: soovin jääda ajutiselt Venemaale, Õhtuleht, 13. juuli 2013
  4. Snowden jääb Šeremetjevo lennujaama transiittsooni, ERR, 26. juuni 2013
  5. Snowden palub varjupaika üheksas Euroopa Liidu riigis, Eesti Päevaleht, 3. juuli 2013
  6. Snowden pressikonverentsil: tahan jääda ajutiselt Venemaale, ERR, 12. juuli 2013
  7. Venemaa lubab USA vihaga riskides kaaluda Snowdeni asüülitaotlust, Postimees, 13. juuli 2013
  8. Snowdeni võimalused Venemaalt USA kätte sattumata lahkuda on ahtad, ERR, 13. juuli 2013
  9. Snowden palus Venemaalt ajutist varjupaika, ERR, 16. juuni 2013
  10. Advokaat: Snowden võib taotleda Venemaa kodakondsust, ERR, 17. juuli 2013
  11. Esindajatekoja spiiker ei toeta Snowdeni tõttu Sotši olümpia boikottimist, Postimees, 17. juuli 2013
  12. Snowden palus abi Vene jõustruktuuride ametiühingult, Delfi, 22. juuli 2013
  13. USA lubab Venemaale Snowdeni kaitsmist, ERR, 26. juuli 2013
  14. USA: Snowdeni Moskva lennujaamast lahkumine valmistaks pettumuse, ERR, 24. juuli 2013
  15. Venemaa ei anna Snowdenit USA-le välja, ERR, 25. juuli 2013
  16. Snowden võib viibida lennujaamas pool aastat, ERR, 26. juuli 2013
  17. Snowdeni isa tänas Putinit ja Venemaad poja aitamise eest, Delfi, 31. juuli 2013
  18. Edward Snowdeni isa ei ole valmis FBI nõudel poega külastama, ERR, 31. juuli 2013
  19. Snowden varjupaiga saamisest: õigus võitis, ERR, 1. august 2013
  20. Snowden lahkus Moskva lennuväljalt, Telegram, 1. august 2013
  21. ÜRO: Snowdeni juhtum näitab vajadust kaitsta salajase info avaldajaid, ERR, 13. juuli 2013

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]