Budistlikud sümbolid

Allikas: Vikipeedia
Stuupa joonis V. Väärtnõu

Kõige enam on vast tuntud 8 õpetuse sümbolit.

Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. Samuti võib hinduismis kohata mõnda budistlikku sümbolit ja vastupidi.

Ajalooline Buddha kasutas oma loengutes sellist sümboolset kujundit nagu Bhavatšakra ("olemise ratas"), budistlikus mütoloogias ümbersündide alguseta ahel (sansaara).

Esimesed arheoloogilised tõendid sümbolite kohta pärinevad III sajand eKr. kuningas Ašoka (273 - 232 eKr.) valitsemisajast, kes tegi Buddha õpetuse populaarseks nii Indias kui väljaspool tema piire. Lasi raiuda budismi tähised kivisammastele mida püstitati talle kuuluvas impeeriumis hulgaliselt.

II sajandil hakkasid budistid ehitama suuri kloostreid kaljudesse, mõningad neist koobas-kloostritest on säilinud siiani. Sel perioodil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlike sümboleid stuupa.

Stuupa on kosmoloogilise maailmapildi mudeliks budismis.Stuupa sisse maeti ka Buddha peale surma, ja stuupadesse maetakse tänapäevani budistlikus kõrghierarhiasse kuulunud budiste ja pühakuid.

Esimesed Buddha kujutisega bareljeefid ja kujud ilmusid I sajandil eKr.

Budismi põhjapoolne haru mahajaana loob mõiste kõigi elusolendite pääsemise kohta sansaarast ja kollektiivse karma muutmise võimaluse indiviidi poolt.(bodhisatva) Teeb Buddhast jumaluse ja loob Buddhade kultuse. Luuakse õpetus Buddha kolme keha (Trikaya) kohta. Mahajaana tõstab esile inimese eeliseid teiste olendite ees saavutamaks nirvaanat. See väljendub ka läbi sümbolite, mis ilmuvad budismi sel ajajärgul: mudra, silp.

Inimkeha taust-süsteemina kasutades selgitatakse budistliku maailmamudelit ja kosmoloogiat, kulminatsiooniks sel ajajärgul saab mandala psühho-kosmiline maailma mudel. Sel ajal tekib mahajaana filosoofiasse ka tühjuse mõiste koos iidamiga (iidam tantristlik sümbol).

VI sajandil massiliseks muutunud tantrate kultus tõi kaasa omapärase sümboolika ja lähenemise budismile. Siin mängis suurt osa tantrate praktiseerijate puhul ka neile omane visualiseerimine ehk kujustamine, millele tantrismis rõhku pannakse. Selle sümbolite rikkuse on endas säilitanud enamuses Tiibeti budism ja samuti šintoism Jaapanis.


Buddha sümbolid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seadmuseratas ehk Dharma-ratasV.Väärtnöu illustratsioon

Gautama Buddha suhtus vastumeelselt sellesse, kui inimesed püüdsid teda austada ja jumalikustada. Esimeste levinud Buddha sümbolitena kasutati kaheksa kodaraga ratast nii nimetatud Seadmuse-ratas t ehk (Dharma ratas), bodhipuud , Buddha jalajälge, trooni, kerjakaussi ehk potti ja lõvi.

Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuse Ratta liikuma ja levima panekut. Legend räägib, et Brahma laskus taevastest alla meie maailma ja ilmus Buddha ette, paludes teda kõigile elusolendeile, kes kannatavad siin maailmas kuulutada enda õpetust, mis võimaldaks neil vabaneda sansaara köidikutest ja seostest. Selle märgiks annetas ta Buddhale Dharmaratta ehk Seadmuseratta, mis sümboliseerib uut Dharmat või Seadmust ning milleni jõudis Buddha Gautama enda selles ja viimases kehastuses.

  • Dharmaratas

Dharmaratta kaheksa kodarat sümboliseerivad Buddha Kaheksat Õilsat tõde ja kolmeharuline märk Triskele ratta keskmes tähistab Buddhat, Dharmat ja Sanghat. Need on kolm baaselementi budismis.

Buddha kui Õpetaja, Dharma budismi õpetused, seadused, reeglid ja juhised millest õpetus koosneb ja Sangha tähendab munklust. Seega kolm põhikomponenti ehk kolm vaala, millele budism toetub, neid väljendab sümbolina Dharmaratas.

Algselt tähistab ratas (Chakravatin Tšakravirtinit Valitseja Ratastel) ja oli kasutusel vaid kuningliku suguvõsa sümbolina. Kuningas Ašoka aegadest III saj. eKr. võeti ta tarvitusele tähistamaks budismis Seadmuse Ratast.

  • Bodhi puu

Bodhipuu all istudes ja mediteerides saavutas Budda Valgustatuse.

Legend räägib: Peale kuut aastat ringirändamist jõudis Buddha Naranjara jõe kaldal asuvasse metsasalusse, mis asub tänapäeval Bodhgaya lähedal. Istudes maha bodhipuu alla süüvis ta kaua-kestvasse mõtlusse, mille tulemusena mõistis enda ja kõigi asjade olemust ning seoseid.

  • Budda kerjakauss ehk pott Patra.
Buddha pott ehk kerjakauss, Buddha Gautama aegadest tänapäevani kasutavad möned hinajaana koolkonna mungad seda endale elatise kerjamiseks. V.Väärtnöu illustratsioon

Legend kõlab: Kui Gautama oli bodhipuu vilusse mediteerima asunud vöttis ta vastu otsuse, et enne kui ei ole saavutanud kõigi asjade olemuse mõistmist,Valgustatust, ei lahku siit, eesmärgi saavutamine oli Buddha jaoks seega elu ja surma küsimus.

Enne kui Gautama oli end ette valmistanud raskeks sisemiseks teekonnaks ilmus talle ka toitja Sujata, kes ohverdas üksikule erakule kausitäie riisi, mida Buddha mõtlusperioodil tagasihoidlikult tarbis, et endal elu sees hoida. Kui riis otsa lõppes, viskas Buddha kausi Naranja jõkke selle märgiks et tõelisel Dharma järgijal ei tohi olla mitte mingit materiaalset omandit.

Nii sai kerjakauss munkluse ja munkade eluviisi sümboliks.

Kerjakauss on reaalse eksisteerinud Gautama Buddha sümbol, kes loobus kõigest maisest segavast, Valgustatuse saavutamise nimel. Pott ehk kauss, tekstid, raamatud ja riided on munga ainukene varandus siin ilmas mida ta võib põhimõtteliselt omada.

Kerjakauss kui sümbol on ka juhiseks, suuna-näitajaks kuis Buddha Õpetust järgima asunud inimene peab elama enda elu siin ilmas ilma raha ja kindla koduta. Algselt oli Sangha, Buddha järgijate munkade kollektiiv linna lähedal võsas Jetavanas või nagu Teemantsuutras kirjutatakse (Sravastis Dzeta metsas Anathapindada pargis) salus elutsemas. See linnatagune tühermaa anti Buddha järgijatele elamiseks ja asumiseks kohaliku valitseja poolt. Alles hiljem moodustus sellest seltskonnast klooster (vihaara) kui adminstratiivne, materiaalne, organisatoorne institutsioon, mis hakkas korraldama munkade elu ja tegevust.

Algselt olid mungad kodutud hulkurid, kellel oli probleeme nii söögi kui majandamisega. India Buddha aegadel oli kodutuid, hulkureid, fakiire ja joogisid, sama pungil täis nagu tänapäeval.

Sellest ajast on pärit budismis see sümboolne mõiste kerjamine. Aasias on kerjamine väga populaarne elatusvorm, pigem sotsiaalse abi vahend, mis eksisteerinud läbi aegade.

Mõnigates Hinajaana kloostites käivad mungad ka tänapäeval endale lähedases külas või linnas süüa kerjamas.

Budda jalajäljed

8 õpetuse sümbolit[muuda | redigeeri lähteteksti]

8 budismi sümbolit

Veel nimetatakse neid hea ende ja õnne sümboliteks (tiibeti bkra shis rtags brgyad; sanskriti Ashtamangala) Igaüht neist sümbolitest seostatakse Buddha füüslise vormi ja kehaga.

  • Merikarp - (sanskriti shankha; tiibeti dung dkar)

Tsongkhapa eluloos on juttu draakonite valitsejast, kes annab merekarbi, mida siis Buddha õpilased ja järgijad kasutasid märguandeks munkade ühisele kogunemisele.

Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust ja sõltumatust.

Buddha kaelal on kujutatud alati kolme joont, nii thankadel kui skulptuuridel on see kujund olemas. Need tähistavad Buddha sügavat ja kõlavat häält, mis kuulutas Dharmat. Seda seostatakse merikarbiga, mis väljendub Buddha hääletoonis ja sõnumis. Füüsilisel tasandil tähistab see kõri, kus hääl tekitatakse ja häälepaelu.

Tänapäeval on merikarbil puht rituaalne funktsioon budismis, kus tema heli annab märku kloostris templisse kogunemisel, tal on oma kindel koht rituaalides koos teiste pillidega ja kasutatakse merikarpi ka templis altaril veemahutina.

  • Lootos - (sanskriti padma; tiibeti pad ma):

Vanas Egiptuses oli lootosevõrse (sesen) ümberkehastumise ja taassünni sümboliks. Igal õhtul päikeseloojangul lootosevõrse sulgub ja poeb vette peitu ning hommikul avaneb taas vee kohal täies ilus (lootose nahkjad õielehed on liiga libedad, et muda sinna kinnituda saaks). Lootose sellisest käitumisest lähtuvalt pidasid egiptlased teda taaskehastumise sümboliks. Lootosõie südamest olevat sündinud ja taevavõlvile kerkinud maailma esimese päeva hommikul jumal Ra, India vesiroos on Nymphaea lootos ehk vesiliilia, tegelik lootos aga Nelumbo.

Budismis esineb kolme eri liiki lootoslilli:

Merkarp
V. Väärtnõu illustratsioon


  • Aarde-vaas - (sanskriti nidhana kumbha; tiibeti gter gyi bum pa)

Sümbolid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vadžra

Nii Aasias kui ka Euroopas on svastika alati olnud hea ende ja maagiline sümbol.

Kõige vanem jälg svastikast on pärit neoliitikumist. Svastikat on leitud Trooja varemetest. Indiasse ilmub see märk 4. sajandil eKr, Hiina 5. sajandil pKr, 6. sajandil jõuab svastika koos budismiga, kes tegi ta oma sümboliks, juba Jaapanisse.

Svastika on läbi aegade Indias kasutusel olnud nii hinduistide kui budistide poolt päikese sümbolina ja hea õnne märgina. Suurem osa Aasia kontinendist peab svastikat tänapäeval budismi sümboliks. Algselt on svastikat seostatud päikese jumalustega ja tähistab kahte erinevat maailma loovat protsessi.

Budismi sümbolite galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Galeriis leiduvate piltide autor on V. Väärtnõu

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]