Trikāya

Allikas: Vikipeedia
Kolm suurt Buddha kuju Dharma Flower Temple'is Huzhou's, Zhejiangi provintsis

trikāya doktriin (Sanskrit: "kolm keha" 三身; Hiina: Sānshēn; Jaapani: sanjin; Tibetan: སྐུ་གསུམ) on õpetus mahajaana budismis nii tõelisuse loomusest kui buddha loomusest. [1]

Dharma ratas ehk Gankyil

Tähendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mahajaana õpetus ütleb, et Buddhal on kolm kāyat ehk keha:

  1. Dharmakāya ehk Tõe keha, mis kehastab valgustuse algprintsiipi ning on lõpmatu; [2]
  2. Sambhogakāya ehk Õndsuse keha on selge valguse ja õndsuse manifestatsioon; [3]
  3. Nirmānakāya ehk Loodud keha manifesteerub ajas ja ruumis ning on haiguse, vanuse ja surma subjekt. [4]
Maal Gautama Buddha parinirvanast 700-1100 pKr

Algupära[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pali kaanon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dharmakāya tähendab tõlkes ’Tõe keha’ või ’Tegelik keha’. Juba enne Gautama Buddha parinirvāṇat oli dharmakāyal sama tähendus. Pali kaanonis ütleb Buddha Vasetthale, et Tathāgata (Buddha) oli dharmakāya, "Tõe keha" või "kehastunud Tõde", niisamuti Dharmabhuta "Tõeks-saanu", "Inimene, kes on saanud tõeliseks". [5] [6] Buddhat on võrdsustatud dharmaga: ... ja Buddha lohutab teda: "Aitab, Vakkali. Miks sa tahad seda räpast keha näha? Kes näeb dharmat, näeb mind, kes näeb mind, näeb dharmat." [7] Putikāyat, "lagunevat" keha, eristatakse igavesest Buddha ja bodhisattva dharma-kehast. [1] Pali kaanon ei kasuta sanskritikeelseid termineid nagu mahajaana budism: Digha Nikayas on kasutatud sõna dharma asemel vormi dhamma ning sõnal sūtra on vorm sutta. [8]

Mahajaana budism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mahajaana budism on erinevate budistlike traditsioonide kollektsioon, kuhu kuuluvad näiteks zen-budism, Puhta Maa budism ning Tiibeti budism. Kõik mahajaana budismi traditsioonid tunnistavad, et budasusel on kolm aspekti, trikāya. Dharmakāya õpetamine sai võimalikuks alles pärast seda, kui selgitati Aṣṭasāhasrikā prajñā-pāramitā (Tarkuse täiuslikkus kaheksa tuhandes värsis), mis Edward Conze arvates kirjutati üles aastatel 100 eKr-200 pKr. [9] [10] Mahajaana budism tutvustas sambhogakāyat, mis asub kontseptuaalselt nirmanakāya ja dharmakāya vahel. Sambhogakāya on see buddha või dharma aspekt, millega kohtutakse visioonides ja sügavas meditatsioonis ning Buddha eksisteerib seal kui trantsendentne, igavene, taevalik olend; algse jumaluse arhetüüp ehk Tathāgata Buddha. Seda võib pidada dharmakāya, absoluutse reaalsuse, nn tühjuse (sunyata) osaks. [8] Trikāya-õpetus ja Tathāgatagarbha Sūtra tõid transtsendentaalsuse käeulatusse, paigutades selle immanentsele tasandile. [11] [1] Buddha trikāya ehk kolme keha doktriini kohta levinud ideede olemuse süstematiseeris yogacara koolkond umbes 400 pKr. [12] Erinevatel budistlikel koolkondadel on erinev nägemus selle koha, mis need kolm keha on.[13][14]

Puhta Maa boddhisattva vestlemas templi maavaimuga
Traditsioon Puhas Maa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puhta Maa budistide seisukohast võib jagada mõiste "buddha" kolmeks kehaks järgmiselt: [1][15]

  • Nirmāṇakāya on Buddha füüsiline keha, näiteks Sukhāvatī on Buddha emanatsioon (nirmāņa-Kāya), st Buddha emaneeris keha hingele, kes sellesse sisenes, et õpetusi anda. Sukhāvatī ei peegeldanud seda Buddhat, keda nähakse visioonides.
  • Sambhogakāya on hüvitis-keha, mille abil bodhisattva täidab oma lubadusi ja saab buddhaks. Näiteks on sellised buddhad, kellel on Sambhogakāya keha, Amitabha, Vajrasattva ja Manjushri. Meister Tao-ch'o (562-645) leidis, et saṃbhoga-Kāya oli "tasu-maa", mis vastas Buddha naudingukehale, st et keha ilming vastas tõepoolest Buddha enda teostustasemele. [16]
  • Dharmakāya on tegelikkuse kehastus; tavaliselt nähakse seda füüsilise ja vaimse keha vormide ülesena. Tõe keha (dharma-Kāya) peaks vastama igavesti liikumatule "valgustatuse" maale, kuid Tao-ch'o eitab, et selline asi võiks olemas olla, sest olles täielik nägemus kogu reaalsuse lõplikust olemusest, ei saa seda lahutada ebapuhastest nähtustest või kuidagi lokaliseerida ja seega on sellise maa leidmine võimatu. Buddha Vairocana't kirjeldatakse sageli nagu mõistmisvõimet ületava Dharmakāyana, eriti esoteerilise budismi koolkondades, näiteks Jaapanis Shingon'is ja Kegon'is [17] [18]

Sarnaselt varajasele budismile õpetavad kõik kolme liiki buddhat ühte dharmat, võttes ainult tõe selgitamiseks erinevaid vorme. [1]

Zen-budism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Zen-budistlikust vaatekohast ei saa Buddha kolme keha võtta absoluutselt, sõna-sõnalt või materialistlikult, need on vajalikud vahendid, kuid "pigem nimed või rekvisiidid", ja ainult valguse ja varju mäng meeles. [1]
Rinzai väidab järgmist:
"Kas sa soovid olla sarnane buddhadele ja patriarhidele? Siis lihtsalt ära vaata midagi, mis asub sinust väljaspool. Kui puhas valgus asub hetkel sinu südames (st meeles) on dharmakāya buddha sinu kehas. Kui sa ei erista hetkel oma südame valgust on sambhogakāya buddha sinu kehas. Kui sa ei tee hetkel vahet oma südame valgusel on nirmānakāya buddha sinu kehas. Sest Buddha keha kolmainsus pole midagi muud, kui ta ise siin, sinu silmade ees, kuulates minu dharma selgitust." [19]
Pärast õpetust Buddha kolmest kehast (trikāyast) jätkas Rinzai: "Kõik need kolm, ma olen täiest kindel, pole midagi muud kui varjud. Oo, austatud härrad! Te peate ära tundma Inimese (jén), kes mängib nende varjudega, tema on kõigi buddhade algus ja varjupaigaks kõigile oma järgijatele, ükskõik, millist Teed nad ka astuks." [20]

Tiibeti budism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kalu Rinpoche on võrrelnud dharmakāyat päikesega, mille otsene tajumine on meie jaoks võimatu, samboghakāya on nagu päikeseketta vorm, mida näeme ja ütleme "päike tõuseb" või "loojub" ja nirmānakāya on valgus ja soojus, mida kogeme. Budistlikud traditsioonid, mis keskenduvad Amitabha Buddhale, kujutavad tema paviljoni ümbritsetuna kolmest seinast, millest igaüks sümboliseerib üht kāyat: raam pealuudest, dorje'dest, lootostest. Drikung Khenchen Konchog Gyaltshen Rinpoche õpetus mõjuvõimust viitab neljandale kāya'le, mida nimetatakse Svabhavikakāya (loomuse ehk olemuslik keha). H.E. Tai Situpa ütleb selgitades Mahamudrat: " ... svabhavikakaya pole mitte ilmingu vorm, vaid pigem osutab sellele, et dharmakāya, sambhogakāya ja nirmānakāya pole üksteisest eraldatud. Na on lihtsalt kolm erinevat buddha jagamatu seisundi aspekti." [21] Ka vadžrajaana viitab mõnikord ka svabhavikakāya'le (Tiibeti keeles: ངོ་བོ་ཉིད་ཀྱི་སྐུ ngo wo nyi kyi ku)[1] [8], mis on lihtsalt kolme kāya ühtsus või eraldamatus. [1] Terminit svabhavikakāya tuntakse ka Gelug õpetuses, kus see on üks dharmakāya kahest eeldatavast aspektist: Tuumkeha / Svabhavikakāya ja Tarkuskeha või Gnoosise keha / Jnanakāya. [1] Haribhadra (Seng-ge Bzang-po) väidab, et Abhisamayalamkara peatükk 8 kirjeldab budasust nelja kāya abil: svabhavikakāya, (jnana)dharmakāya, sambhogakāya ja nirmānakāya. [22] Kõige esoteerilisem versioon kāyadest ehk kehadest liidab kolmele esimesele kehale veel kaks keha vajrakāya - muutumatu, hävinematu keha, milles Jetsun Milarepa tõusis oma matusetuleriidalt andma õpilastele veel viimast õpetust ning abhisambodhikāya - täiusliku valgustatuse keha. [8]

Dzogchen budismi sümbol. Sisemine A märgib kadag'i ja välimine vikerkaarering lhun grub'i

Dzogchen[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dzogcheni õpetustes tähendab dharmakāya mina-teadvuse puudumist buddha-loomusest, st see on ettekujutavast olemusest tühi, teadmine ehk selgus on sambhogakāya ning võimas "teadlikkus olemasolemisest" on nirmānakāya. [1] Buddha-loomust (dharmakāya't) nähakse kõikide maailmade ja ilmingute alusena. Budistlik õpetlane Reginald Ray ütleb, et dharmakāya on "reaalsuse keha ilma eriliste piiravate vormideta, kus Buddha läbistab ja elustab vaimselt kõige oleva loomust." Rigpa's on kolm tarkust: esimesed kaks on kadag ja lhun grub. Kadag'i (algse puhtuse) all pidas Dzogchen silmas tühjust. Lhun grub (looduslik teke) on Dzogcheni vaatenurk sõltuvuslikule tekkimisele. Kogu mahajaana, tühjus ja sõltuvuslik tekkimine, on ühe mündi kaks külge. Lhun grub aspekt on seotud esoteeriliste õpetustega, nagu näiteks (kuid mitte ainult) Thödgal'iga, et end vabastada sõltuvuslikku päritolu inimese kehast mitte-materiaalsesse valguskehasse sambhogakāya'sse (vikerkaare kehasse), millel on võime olla olemas seal, kuhu osutab tema kaastunne. [23]

Mahamudra[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mahamudras on trikāya tõlgendus sarnane: kui mahamudra harjutused hakkavad vilja kandma, näeb praktiseerija, et meel ja kõik nähtused on mis tahes indentiteedi poolest olemuselt tühjad, seda tühjust nimetatakse dharmakāyaks. Meele olemust nähakse olevat tühi, kuid sellel on potentsiaal, mis võtab helenduse vormi; sambhogakāya olemust nähakse nagu seda helendust. Nirmānakāyat mõistetakse nagu võimast jõudu, mis potentsiaalselt mõjutab elusolendeid. [1] Mahamudra vili on mõistmine, et suhtelised ilmingud ja meel on oma olemuselt kolm kāyat. Selle mõistmiseks on oluline õige vaade. Dharmakāya on ainus tõelisus, ükskõik kas räägitakse suhtelistest välistest ilmingutest või sisemistest meele mehhanismidest, neil puudub tõeline olemasolu. Meel on dharmakāya ja nähtused on dharmakāya ilmingud, selle valguskiired. Sambhogakāya tähendab, et nähtus ilmneb takistusteta. Väljaspool sambhogakāya takistusteta helendust tekib palju nirmānakāya mitmekesiseid nähtusi. Seetõttu kolm kāyat - dharmakāya, sambhogakāya ja nirmānakāya - läbivad kõike. [24]

Anuyoga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolmevärviline Gankyil ehk Dharma ratas

Anuyoga vaatekohast on ’meelevool’ (sanskrit: citta santana) 'järjepidevus' (sanskrit: santana), mis moodustab trikāya. [1] Trikāyat kui kolmainsust ning dharma õpetuse ühtsust ja jagamatust sümboliseerib Gankyil (Õndsusratas ehk Dharma-ratas). Kolm värvi, mis moodustavad Gankyil'i, esindavad kolme Buddha keha (trikāya't) ning väljenduvad tema kehas, kõnes ja meeles. Need kolm elementi on seotud kolme algenergia ilmnenud aspektiga: energia väline ja individuaalse väljenduse aspekt on ilminguline kõiksus, nirmānakāya, mõtte materiaalne aspekt on sambhogakāya ning ilma vormita lõpmatuse aspekt on dharmakāya. Gankyil kehastab ka mentaalse duaalsuse müstilist saladust ja seetõttu paljususele omast algühtsust. [25]

Dākinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Foto thangkale maalitud Vajrayoginist

Dākini (sanskrit: डाकिनी ḍākinī; tiibeti: མཁའ་འགྲོ་མ་ khandroma; hiina: 空行母) on tantristlik jumalus (Anuttara tantra), mida kirjeldatakse kui valgustatud naisenergia kehastust, ja tõlkida võiks seda kui "taevane naine" või "pilvehaldjas". Mõnikord on seda mõistet tõlgitud poeetiliselt kui "taevastantsija" või "taevaskõndija". Tiibeti keeles kasutatakse dākini asemel sõna khandroma. Esimist silpi, mida hääldatakse nagu mKha, võib tõlkida nagu 'taevas' või ka 'eeter', mis budistlikus kontekstis tähendab tühjust. Silp gro tähendab liikumist, kuid kontekstis võib tõlkida "teadmine täieliku mõistmisega". Silp ma viitab naissoole. [26] [1] Dākinisid saab liigitada vastavalt trikāya ehk kolme Buddha kehale. Dharmakāya dākini, Samantabhadri, esindab dharmadhatu’t, kus ilmuvad kõik nähtused. Sambhogakāya dākinid on iidamid, mida kasutatakse meditatsioonis tantristliku praktika jumalustena. Nirmanakāya dākinid on inimnaised, kes on sündinud eriliste võimetega, need on vabanenud yoginid, gurude abikaasad või isegi kõik naised üldiselt, kuna neid võib liigitada viieks Buddha perekonnaks.[27] [1]
J. Simmer-Brown on öelnud: Dākini, tema eri ilmingutes, toimib kõigis kolme kehas. Ta võib olla inimese guru, Vajra meister, kes edastab vadžrajaana õpetusi oma jüngritele ja ühineb nendega samaya kohustustes (tantra lubadustes). Tarkuse dākini võib olla iidam, meditatsioonijumalus. Jooga naissoost jumalusele, nagu Vajrayogini, on Tiibeti budismis levinud. Ka võib ta olla dharma kaitsja. Tarkuse dākinitel on eriline vägi ja kohustus kaitsta suulise ülekande terviklikkust. [28]. [29]

Teosoofia[muuda | redigeeri lähteteksti]

19. sajandil huvitusid teosoofid budismist, sest budism sisaldab esoteerilisi õpetusi. Eksoteeriline budism usub, vastupidiselt budismi esoteerilistele õpetustele, et nirmānakāya on buddhade füüsiline vorm, mille nad võtavad maa peale kehastudes. Esoteerilise tõlgenduse järgi "kudus" Buddha surres endale nirvaanasse vaibumise asemel nirmānakāya, so astraalkeha eeterliku vormi. Bodhisattva jääb sellesse hiilgavasse kehasse nähtamatuna pühitsemata inimkonnale, selleks, et teda valvata ja kaitsta. Dharmakāya keha on täiuslik buddha keha, millel on ainult ideaalne hingus: teadvus on sulandunud kõikjalolevasse Teadvusse. Inimkonna aitamiseks keeldub adept dharmakāya kehast, jätab endale sambhogakāya täieliku teadmise, ning jääb oma nirmānakāya kehasse (so vaimu). [30]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 Wikipedia.Trikaya. (Inglise keeles)
  2. Barbara O'Brien: Dharmakaya. (Inglise keeles)
  3. Barbara O'Brien: Sambhokaya. (Inglise keeles)
  4. Barbara O'Brien: Nirmanakaya. (Inglise keeles]
  5. Paul Harrison. Is the Dharma-kaya the Real "Phantom Body" of the Buddha. - Journal of the International Association of Buddhist Studies. 1992.
  6. Aganna Sutta. (Inglise keeles)
  7. Pali kaanon: Digha Nikaya. (Inglise keeles)
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 The Trikaya or Three (or Four) "Bodies" of the Buddha-State.
  9. Astasahasrika Prajnaparamita.
  10. Edward Conze. Mahayāna Buddhism.
  11. Studies in Buddhadharma.
  12. Yogacara Theory - Part One: Background History.
  13. Buddhist Schools.
  14. prof. P.G.Yogi. Doctrine of Kaya (Trikaya)
  15. Encyclopedia: Pure Land.
  16. Encyclopedia: Tao-cho.
  17. About.com Vairocana Buddha
  18. Buddha World: Vairocana Buddha.
  19. The Zen Teaching of Rinzai
  20. D.Teitarõ Suzuki. Zen Buddhism & Psychoanalysis.
  21. Khandro. The 3 kayas.
  22. John J. Makransky.Buddhahood Embodied: Sources of Controversy in India and Tibet.
  23. Answers. Dzogchen.
  24. Mahayana Zen. Fruition Mahamudra.
  25. Gankyil
  26. Khandro. Dākini.
  27. Elias Capriles. Buddhism and Dzogchen: The Doctrine of the Buddha and the Supreme Vehichle of Tibetan Buddhism.
  28. Judith Simmer-Brown. Dakini's Warm Breath:The Feminine Principle in Tibetan Buddhism. Shambala Publications. 2002. Lk 139-140.
  29. Nalanda University. Dākini
  30. H.P. Blavatsky. Vaikuse hääl. Tallinn: 2005.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Urantia raamat Budismi potentsiaalid.
Harri Kingo Jumal ja nirvaana
Harri kingo Kolmainsuse mõistmine ajas.
Kagjü Ajalugu ja koolkonnad.