Avalokitešvara

Allikas: Vikipeedia
Tiibeti thangka (religioosne siidimaal)

Avalokiteśvara (sanskrit: अवलोकितेश्वर tõlkes "Jumal, kes vaatab alla") on bodhisattva, kes kehastab kõikide Buddhade kaastunnet. Ta on üks tuntumaid bodhisattvaid mahayana budismi peavoolus, aga ka Theravada budismis. Nimetatud bodhisattva algupärane nimi oli Avalokitasvara. Hiinlased tunnevad Avalokiteśvarat kui Guānshìyīn Púsà (觀世音菩薩), mis on tõlge algupärasest nimest "Avalokitasvara Bodhisattva". Seda bodhisattvat on kujutatud nii mehe kui naisena ja sellele on viidatud kui lihtsalt Guānyīn (st sootu). Sanskriti keeles nimetatakse Avalokitesvarat ka Padmapāniks ("Lootoslille hoidja") või Lokeśvara ("Maailma isand"). Tiibeti keeles tuntakse Avalokitešvarat kui Chenrezig (tiibeti:སྤྱན་རས་གཟིགས་) ja öeldakse, et ta inkarneerub Dalai-laamana[1], Karmapana[2] ning teiste kõrgemate laamadena.

Etümoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Guanyini kuju Zhongzheng Pargis

Nimi Avalokiteśvara koosneb järgmistest osadest: sõna eesliide ava tähendab "alla", lokita on mineviku kesksõna verbist lok ("märgata, vaata, jälgida"), mis siin on kasutatud aktiivses tähenduses (st aeg-ajalt eiratakse sanskriti keele grammatikat) ning lõpuks īśvara "Issand", "valitseja", "suveräänne" ja "meister". Vastavalt sandhile (sanskriti keele hea helikombinatsiooni tavale), muudetakse a + iśvara eśvara'ks. Liites sõnaosad, saame tähenduse "Issand, kes vaatab alla (maailmale)". Sõna loka ("maailm") nimest puudub, kuid seda fraasi lisakse vaikimisi.[3] Samas näitavad viimased uuringud, algsel kujul oli nimi tõepoolest Avalokitasvara, mis lõpeb a-svara ("heli, müra"), mis tähendab "helitajuja", sõna otseses tähenduses "see, kes vaatab heli tõttu alla" (st aistimisvõimeliste olendite nuttu, kes vajavad tema abi. A-svara saab hääldada nagu AHR-svara, "itkemise heli". See on täpne tõlge hiinakeelsele nimele Guanyin. See nimi oli hiljem asendunud vormiga, mis sisaldab lõppu – īśvara, mis ei esine sanskriti keeles enne kui 7. sajandil. Algne kuju Avalokitasvara esineb sanskriti keelsetes fragmentides juba 5. sajandil.[3]

Algses tähenduses nimi sobib budistliku arusaamaga bodhisattva rollist. īśvarana tõlgendus näitab tugevat hinduismi mõju, kuna mõiste īśvara on tavaliselt seotud hinduistlike Krishna (Vaisnavismis) ja Šiva (Śaivismis) pidamist Kõigekõrgemaks Jumalaks, Loojaks ja Maailma valitsejaks. Mõned sellised jumala tunnused on üle kantud ka bodhisattvale, kuid enamik Avalokiteśvara austajaid eitab õpetust jumalloojast.[4]

Tiibeti nime etümoloogia Chenrezig on Chen (silm), re (lakkamatu) and zig (vaatama), mis tähendab seda, kes vaatab alati alla kõikidele olenditele (kaastundliku pilguga).[3]

Erinevad Avalokitesvara käsitused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mahayana õpetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaapani altar Amitabha Buddha ja avatud Lotus suutraga

Mahayana õpetus peab Avalokitešvarat bodhisattvaks, kes on andnud tõotuse aidata elusolendeid rasketel aegadel ja lükanud edasi oma buddhaseisundit, et aidata kõikidel maistel olenditel saavutada nirvaana.

Avalokitešvaraga seotud suutrad
Saddharma Puṇḍarīka Sūtra (Lootossuutra)
Mahākaruṇā Dhāranī Sūtra (Nīlakaṇṭha Dhāraṇī)
Kāraṇḍavyūha Sūtra
Prajñāpāramitā Hṛdaya Sūtra (Südame Sūtra)
Mahākaruṇā Dhāranī Sūtra (Nīlakaṇṭha Dhāraṇī)
Avalokiteśvara Ekādaśamukha Dhāraṇī Sūtra
Cundī Dhāraṇī Sūtra
Cundi-Avalokitešvara esoteeriline vorm

Lotus Sūtrat (Sanskr. Saddharma Puṇḍarīka Sūtra) peetakse üldiselt vanimaks kirjalikuks õpetuseks Avalokiteśvarast. Lotus Sūtra 25. peatükk on pühendatud Avalokitasvarale, nimetades teda kaastunde bodhisattvaks, kes kuuleb aistivate olendite kaeblemist ja töötab väsimatult, et aidata neid, kes tema poole pöörduvad. Suutras kirjeldatakse kõiki Avalokitasvara 33 erinevat manifestatsiooni, sealhulgas naismanifestatsioone, mis sobivad mitmesugust olendite loomustele. Peatükk sisaldab nii proosat kui värsiridu.[5] See varaseim allikas ringleb sageli omaette suutrana, mida nimetatakse Avalokitasvara Sutraks, seda loetakse või retsiteeritakse Ida-Aasia budistlikes templites.

Hiina munk Faxian, kes reisis aastatel 400 pKr Indiasse Mathurasse, kirjutas munkadest, kes ohverdavad Avalokitešvarale.[6] Xuanzang nägi oma reisil Indiasse VII sajandil rohkelt Avalokiteśvara kujusid, mida austasid pühendunud kõigilt elualadelt, alates kuningatest kuni munkadeni.[7] Avalokitešvara oli populaarne Indias kuni 12. sajandini, mil moslemitest sissetungijad vallutasid maa ja hävitasid budistlikud kloostrid.[8]

Hiina budismis oli väga populaarne Avalokiteśvara 18-käeline vorm, mida nimetati Cundīks. Ka selle kuju juured on India esoteerilises budismis. Cundīt on nimetatud ka "Cundī Buddha-emaks" või "Cundī Bhagavatīks". Cundī populaarsust tõendab kolm Cundī Dhāraṇī Sutra säilinud tõlget sanskriti keelest hiina keelde, mis on tehtud 7. sajandi lõpus või 8. sajandi alguses. Hiina Keisririigi lõpuaegadel on esoteerilise budismi varaseid traditsioone teadaolevalt veel budistlikes kogukondades järgitud. Robert Gimello sõnul oli nendes kogukondades esoteeriline Cundī praktika väga populaarne nii rahva kui eliidi hulgas.

Zen-budism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Zen-budism samastas Avalokiteśvara Bodhidharma selle Nirmanakaya vormis[9] ja Shaolini mungad kummardasid teda kui Vajrapanit tema Sambogakaya vormis.

Tiibeti traditsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valge Avalokitešvara boddhisattva (Amoghapasha Lokešvara) Nepaalis.

Tiibeti traditsioonis arvatakse Avalokitešvarat tulenevat kahest allikast. Üks allikas on suhteline: eelmise eooni (Kalpa) pühendunu, kaastundlik buda munk, saab bodhisattvaks ja muutub käesolevas Kalpas Avalokitešvaraks. Kuid peamine allikas on Avalokiteśvara kui kõiksusliku kaastunde väljendus. Bodhisattvat peetakse tegeliku jumaluse antropomorfseks kehastuseks, mille eesmärk muuta Avalokitešvara inimkonnale mõistetavamaks. Avalokitešvara seitse vormi Tiibeti budismis: 1. Amoghapāśa 2. Vara-sahasrabhuja-locana / Sahasrabhujasahasranetra 3. Hayagriva 4. Ekadasamukha 5. Cundī 6. Cintamani-cakra 7. Arya Lokiteśvara

Theravada traditsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sri Lankal austatakse Avalokiteśvarat kui Natha-devat ja tema kujus nähakse mõnikord ekslikult bodhisattva Maitreyat.[10] Kuigi Theravada budism ei teeni ühtegi mahayana bodhisattvat, on Avalokiteśvara populaarne Birmas, kus teda nimetatakse Lokanat ja Tais, kus teda nimetatakse Lokešvaraks.[11]

Tänapäevane käsitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne teadlased ei ole jõudnud üksmeelele, kust Avalokitešvara teenimine on alguse saanud. Mõned arvavad, et Avalokitešvara koos paljude teiste üleloomulike olenditega on laenatud või sulandunud mahayana budismi ühest või mitmest hindu jumalusest, eriti Šivast või Višnust (kuigi selle põhjuseks on selle praegune, mitte bodhisattva algupärane nimi.) Jaapani teadlane Shu Hikosaka, kes on uurinud budistlikke käsikirju vanadest Tamili kirjanduslikest allikatest, esitab hüpoteesi, et vana Potalaka mägi, Gandavyuha Sutrates ja Xuanzangi aruannetes kirjeldatud Avalokitešvara elukoht, on tõenäoliselt Potikai või Potiyili mägi, mis asub Ambasamudramis Tirunelveli linnaosas Tamil Nadus. [12] Shu ütleb ka, et Potiyil / Potalaka mägi on Lõuna-India inimeste püha koht juba ammustest aegadest. Suure kuninga Ašoka ajal kolmandal sajandil eKr levis selles piirkonnas budism ja koht muutus pühaks ka budistidele, kes tasapisi moodustasid elanikkonnast enamiku, sest paljud erakud asusid sinna elama. Kohalikud inimesed on aga jäänud põhiliselt hindu religiooni järgijateks. Segunenud hinduistlik-budistlik kultus kulmineerus Avalokitešvara kuju tekkimisega.[13]

Teosoofiline käsitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sanskriti keeles liitsõna: avalokita "tajutud", "nähtud" isvara "Issand", seega "Issand, kes on tajutav või tunnetatud," ehk vaimne olend, kas siis kosmos või inimene, kelle kohalolu on tajutav ja tuntav; kõrgem mina.

Avalokitešvara esoteeriline või varjatud tõlgendus aga näeb Avalokitešvaras seda, mida läänemaine filosoofia nimetab kolmandaks Logoseks nii taevalikuks kui inimlikuks. Päikesesüsteemis on see osa kolmandast Logosest; ja inimolendis on see kõrgem mina, teadvus, otsene ja aktiivne jumaliku monaadi kiir.

Tehniliselt on Avalokitešvara buddha Amitabha dhyani-bodhisattva. Amitabha Buddha on kosmiline jumalik monaad, mille dhyani-bodhisattva on individuaalne vaimne kiir ja selle kiir ehk järglane on omakorda manushya-buddha ehk inimeste buddha.

Filosoofiline tähendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Swami Vivekandanda diagramm, mis selgitab vedanta ja kosmoloogia vahekorda

Vedanta filosoofia, eriti Sankaracharya, lemmikväljend oli: „Vaadake ennast enda abil.“ Oma kõrgeimas tähenduses viitab see Avalokitešvarale, mis on teatud mõttes „jumaliku Ise tajumine või nägemine Ise poolt“, see toimub Atmanis ehk seitsmendas printsiibis, mis on vabanenud maajalisest eristamisest ja samastab ennast oma Kõiksusliku Allikaga, mis muutub tajumise objektiks; ning kuuendas printsiibis, individuaalsuses, mille keskmeks on buddhi. Selline tajumine on võimalik ainult samadhi kõrgeimas seisundis. See on Avalokitešvara mikrokosmiline tõlgendus.[14]

Avakokitešvara on seega mikrokosmose seitsmes printsiip ehk Atman või atma-buddhi ning analoogne seitsmenda ehk universumi kõrgeima printsiibiga ja seega ka kosmiline Logos makrokosmilisel tasandil. Järelikult on Avalokitešvarasid kaks: esimene ja teine Logos, ehk siis makrokosmiline ja mikrokosmiline tasand, sest esimene Logos peegeldub teises Logoses, makrokosmoses, nii nagu Ātman peegeldub ja töötab läbi buddhi loori peegeldudes.[15]

Kuigi analooge on nii parabrahmani kui mulaprakritiga, on Avalokitešvara olemuselt siiski kosmiline monaad ehk esimene Logos ühelt poolt ning inimese jumalik monaad ehk inimese logos atma-buddhi teiselt poolt. Avalokitešvara avab seega mõlemal juhul manifesteerumise või diferentseerumise.[16]

Mantrad ja dharanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Om mani padme hum

Mahāyāna budism seostab Avalokiteśvarat 6-silbilise mantraga:

oṃ maṇi padme hūṃ

Kuna Avalokitešvarat seostatakse selle mantraga, nimetatakse teda Tiibeti budismis ka Shadakshariks, see tähendab "6-silbi isandaks." Selle mantra retsiteerimine palvehelmeste abil on tiibetlaste populaarsemaid religioosseid praktikaid.[17] "Om mani..." mantrat seostatakse Avalokiteśvaraga esmakordselt Kāraṇḍavyūha Sūtra tekstis, mis pärineb kas hilisest 4. sajandist või varasest 5. sajandist pKr. [18] Selles suutras ütleb Buddha bodhisattvale, et mantra retsiteerimine helile keskendudes viib samādhi saavutamiseni.[17] Kāraṇḍavyūha Sūtra teksti lõpus mainitakse esmakordselt ka Cundī Dhāraṇī't. Pärast seda, kui bodhisattva, retsiteerides mantrat "om maṇi padme hum", lõpuks jõuab samādhini, on ta võimeline nägema 77 koṭīt täielikult valgustunud budhhasid, kes retsiteerivad ühel häälel Cundī Dhāraṇīt:

namaḥ saptānāṃ samyaksaṃbuddha koṭīnāṃ tadyathā oṃ cale cule cundī svāhā

Mahākaruṇā Dhāraṇī (Suur Kaastunde Dhāraṇī), nimetatud ka Nīlakaṇṭha Dhāraṇīks, on 84-silbiline dhāraṇī Avalokiteśvarale.[19]

Namo Ratna Trayāya Namo Aryā Valokite Śvarāya Bodhi Sattvāya Mahā Sattvāya Mahā Kāruņikāya Om Sarva Rabhaye Sudhanadhasya Namas Kŗtva Imam Āryā Valokite Śvara RamdhavaNamo Narakindi Hrīh Māha Vadhasame Sarva Arthadu Śubham Ajeyam Sarva Sattva Namo, Vasattva Namo vaga Mavadudhu Tadyathā Om Avaloki Lokate Kārāte E Hrīh Mahā-Bodhisattva Sarva Sarva Mālā Mālā Mahima Hŗdayam Kuru Kuru Karmam Dhuru Dhuru Vājayate Dhara Dhara Dħŗņi Śvarāya Chala Chala Mama Vamāra Muktele Ehi Ehi Śīņa Śīņa Ārşam Bracali, Vaśa Vaśam Praśaya Huru Huru Māra Huru Huru Hŗ Sāra Sāra Śiri Śiri Suru suru Bodhiya Bodhiya Bodhaya Bodhaya Maitreya Narakindi Ddŗșņina Bhayamana Svāhā Siddhāya Svāhā Mahā-Siddhāya Svāhā Siddhā-Yoge Śvarāya Svāhā Narakindi Svāhā Māraņara Svāhā Ŝirā Śam Āmukhāya Svāhā Sarva Mahā-Āsiddhāya Svāhā Cakra-Āsiddhāya Svāhā Padma Kastāya Svāhā Narakindi-Vagarāya Svāhā Mavari Śańkharāya Svāhā Namah Ratna Trayāya Namo Aryā Valokite Śvarāya Svāhā Om Siddhyantu Mantra Padāya Svāhā.

Tuhandekäeline Avalokitešvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Foto 1000-käelise Chenrezigi (Avalokitešvara) kujust Dalai-laama peatemplis.

Lootossuutras lubas Avalokiteśvara, et ei puhka seni, kuni ta on vabastanud kõik aistivad olendid samsaarast. Hoolimata suurtest jõupingutustest, mõistis ta, et veel palju õnnetuid olendeid oli päästmata. Hädas nii paljude olendite vajaduste täitmisega, jagunes tema pea 11 tükiks. Amitabha Buddha, nägi tema õnnetust ning andis talle 11 pead, millega kuulda kannatajate nuttu. Kuuldes appikarjeid ja püüdes kõiki abivajajaid aidata, purunesid Avalokiteśvara mõlemad käed kildudeks. Amitabha Buddha jõudis talle jälle appi ja varustas ta seekord tuhande käega, millega kannatavat inimkonda aidata.

Chenrezig Tiibeti budismis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Avalokiteśvara on tähtis jumalus ka Tiibeti budismis. Vajrayana (vadžrajaana) koolkond peab teda hirmuäratava Dharmapāla või Mahākāla vormis Dharma kaitsjaks. Mahayana (mahajaana) õpetustes peetakse teda üldiselt kõrgetasemeliseks bodhisattvaks. Gelugpa koolkond ja paljud teised tiibeti budistid peavad dalai-laamat Chenrezigi maiseks ilminguks.[20] Karmapad loeb Chenrezigi esmaseks ilminguks Karma Kagyu koolkond. Öeldakse, et Padmasambhava ennustas, et Avalokiteśvara ilmutab end dalai-laamade ja karmapade Tulku liinis.

Tiibeti budismi järgi tekkis Valge Tārā ühest Chenrezigi valatud pisarast. Kui pisar kukkus maapinnale, tekkis sellest järv, ja järvel avanenud lootoslillest tuli välja Tara. Teise versiooni järgi, väljub Tara Chenrezigi südamest. Mõlemas versioonis on Chenrezigi kaastundevalang see, mis manifesteerub Tarana.[21][22][3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. [Orkaani südames on vaikus.]
  2. Tiina Kangro. Täiuse saavutanud inimene või jumalik olend.
  3. Tiina Jõgeda.Viha vaktsiinid.
  4. Namgjäli kloostri mungad alustasid liivamandala loomist.
  5. Mandala tähendusest.
  6. Dalai laama "Vabadus paguluses"
  7. Chenrezig.
  8. Avalokitešvara