Arutelu:Kaarel Eenpalu

See materjal tuleb artiklisse integreerida:

Kaarel Eenpalu (aastani 1935 Karl-August Einbund) (28. mai 1888 Vesneri vald – 27. jaanuar 1942 Kirovi oblast, Vjatlag) oli eesti riigitegelane ja jurist.

Õppis 1909–1914 Tartu Ülikoolis õigusteadust.

1911–1912 oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatavate näituste sekretär.

Osales 1915 Esimeses maailmasõjas, lõpetas 1917 Petrogradis Paul I sõjakooli. Võttis osa Vabadussõjast, formeeris 1917 Eesti suurtükiväebrigaadi 5. pataljoni ja 1918 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ning oli nende mõlema ülem.

Valiti 1919 Eesti Rahvaerakonna liikmena Asutavasse Kogusse, läks 1923 üle Põllumeestekogudesse. Oli 1920–1926 (väikeste vaheaegadega) siseminister, 1926–1932 ja 1933–1934 Riigikogu esimees, juulist novembrini 1932 riigivanem ja 1938–1939 peaminister. Kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi.

Pidas aastast 1925 Arukülas (Harjumaal) Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja.

Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon ja muud, ta oli juhtivalt tegev põllumeeste organisatsioonides (koos A. Jürima, J. Hünersoni ja teistega), osales Põllumeeste Keskseltsi töös ning politsei-, spordi- ja tuletõrjeorganisatsioonides.

Arreteeriti 24. juulil 1940 oma talus, suri vangilaagris.

Isiklikku

Kaarel Eenpalu abikaasa oli Linda Eenpalu.

Tehtud. Andres 02:15, 6 Mar 2004 (UTC)

Perekonnanimede muutmised.

RTL 1935, 17.

Siseminister otsustas 22. veebruaril 1935 Perekonnanimede korraldamise seaduse §§ 8 ja 13 (RT 91 - 1934) põhjal määrata Tallinnas Toompeal elutsevale Karl-August Einbund'ile ühes abikaasa Linda-Mariega ja laste Helmi-Aino, Virve, Tiiu-Hilja ning Mai-Linda senise perekonnanime asemele uueks perekonnanimeks "Eenpalu".

57 Abidirektor Osk. Angelus.

Kaarel Eenpalu on maetud Äksi surnuaeda.

Millal ta Vjatlagist ära toodi?

5. septembril 1939 seadis sisse tsensuuri.

Mis jutt see on? Eesti Vabariigi Põhiseadus (SK I 1938, 1, 1):

§ 15. Mõtete avaldamine sõnas, trükis, kirjas, pildis ja kujutises on vaba. Seda vabadust võib seadusega kitsendada riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse ja kodaniku hea nime kaitseks.

Trükitoodete tsensuuri ei ole.

Kes selle väärtusliku informatsiooni artiklisse üles pani, julgegu lisada ka 1939. aasta Riigi Teataja numbri ja artikli, mille järgi võiksin selle otsuse üles leida. Vastasel korral loen seda järjekordseks vasakpoolsete Tjoškade luuluks Eesti Vabariigi kohta.

Arvan, et siin on ehk kasutatud vale terminit. Midagi pidi kirjutaja ju silmas pidama. Kuniks asi on ebaselge, võib selle lause välja jätta. Andres 9. juuni 2006, kell 14.41 (UTC)

Aprillis kehtestati trükiseadus (http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19380421.2.24), millega keelati igasugune kriitiline lähenemine ükskõik millisele riigivõimu esindusele.

1938. aasta kevadel olevat EÜS-is peaministri Eenpalu osavõtul toimunud tema poliitilise joone arutelu. Eenpalu olevat ülemäära politseiriikliku poliitika pärast mõneks ajaks EÜS-i vilistlaskogust välja arvatud.

Äkki võtaks kuulujutud maha?

Arvan, et kui viited allikatele, siis võiks neid asju mainida. Praegusel kujul on parem välja jätta. Andres 9. juuni 2006, kell 14.41 (UTC)

Valitsuse ametissenimetamise käskkirjad:

Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 12.

RT 1938, 47, 440.

Antud eriõigusel

9. mail 1938.

Nimetan ametisse Vabariigi Valitsuse järgmises koosseisus:

Peaminister Kaarel Eenpalu.

Haridusminister Aleksander Jaakson.

Kohtuminister Albert Assor.

Majandusminister Leo Sepp.

Põllutööminister Artur Tupits.

Siseminister Richard Veermaa.

Sotsiaalminister Oskar Kask.

Sõjaminister Paul Lill.

Teedeminister Nikolai Viitak.

Välisminister Karl Selter.

K. Päts Vabariigi President.

Riigisekretäri teadaanne.

RT 1938, 47, 441.

Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse liikmed andsid Vabariigi Presidendile pühaliku tõotuse 9. mail 1938 kell 14.30.

Riigisekretär K. Terras.

Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 15.

RT 1938, 49, 464.

11. mail 1938.

Nimetan Peaministri asetäitjaks Põllutööminister A. Tupits’i.

K. Päts Vabariigi President.

K. Eenpalu Peaminister.

Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 10.

RT 1939, 10, 77.

Antud eriõigusel.

24. jaanuaril 1939.

Nimetan Ants Oidermaa ministriks ja panen temale eriülesanded riikliku propaganda juhtimise alal alustel ja ulatuses, mis ette nähtud Riikliku Propaganda Talituse seaduses.

K. Päts Vabariigi President.

Riigisekretäri teadaanne.

RTL 1939, 10.

Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud minister Ants Oidermaa andis Vabariigi Presidendile pühaliku tõotuse Kadriorus 30. jaanuaril 1939 kell 1330.

Riigisekretär K. Terras.

Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 13.

RT 1939, 18, 129.

20. veebruaril 1939.

Täienduseks minu käskkirjale 24. jaanuarist 1939 nr. 10 panen minister Ants Oidermaale üldhoolitsemise, üldjärelevalve ja üldalgatuse toimetamise piiriäärsete maade valitsemise, heaolu ja heakorra alal.

Neis ülesannetes on minister A. Oidermaal õiguseks ja kohuseks esineda ettekannetega ja ettepanekutega minule ja Vabariigi Valitsusele, samuti pöörduda vastavate ministrite poole nende võimkonda kuuluvais asjus tarvilike korralduste ja algatuste toimetamiseks ning juhiste andmiseks. Kui nende pöördumiste täitmisel tekivad lahkarvamised ministrite vahel, läheb küsimus lahendamiseks Peaministrile Valitsemise korraldamise seaduse § 27 kohaselt.

Kõik valitsemise asutised on kohustatud minister A. Oidermaale tema ülesannete täitmisel andma oma kaasabi.

K. Päts Vabariigi President.

K. Eenpalu Peaminister.

Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 110.

RT 1939, 90, 692.

Antud eriõigusel.

12. oktoobril 1939.

Vabastan ametist eriõigusel antud käskkirjadega nr. 12 – 9. maist 1938 ja nr. 10 – 24. jaanuarist 1939 ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse.

K. Päts Vabariigi President.

Tsitaat

Meie vaimuloomingus on palju irisevat, ebatervet ja eks ole see kõik linna produkt, mis infitseerib ka maad. Niisugusele haiglasele linnameeleolule peab leitama vastumürki. On jõudnud kätte aeg, mil organiseeritud maa ütleb linnale, et ta ei tunne vähimatki vaimustust seesugusest vaimuloomingust. Tahaksime näha, et ka linn asub ühes maaga loomingu positiivsesse suunda. Siis õpib ka linn tundma, et põlluharijate loomingu sisu on täis töövaimustust, tööpaatost, täis kainust, kõlblist ja usklikku olekut, koduarmastamise, looduse, inimese jõu, kätetöö, töö ja teo ülistust. 29. veebruaril 1932. Eduard Laaman. Jutustusi endisest Euroopast. Ilmamaa, Tartu, 2011, lk. 79.

Omaaegne siseminister K. Einbund, kes praegu jälle samal kohal, andis 1922. aastal Pärnu rannasalongile luba kaubelda kuni kella 2-ni öösel. Linnavalitsuse määrusega aga võisid sarnased asutused ainult kella 12-ni avatud olla. Linnavolikogu, kes siseministri korraldusega rahul polnud, kaebas ta kohtusse. Asi oli läinud nädalal arutusel riigikohtus, kus otsustati tolleaegse siseministri korradust tühistada. Teatavasti oli Einbund sel ajal Pärnus ja kasutas oma määruse täideviimist isiklikult. = Nädala 7 päeva. Rahvaleht, 7. veebruar 1925, nr. 11, lk. 5. --IFrank (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 02:42 (EEST)