C (programmeerimiskeel)

Allikas: Vikipeedia
C
Faililaiendid .c, .h
Paradigma imperatiivne, protseduraalne, struktureeritud
Väljalaskeaeg 1972
Looja Dennis Ritchie
Arendaja Dennis Ritchie & Bell Labs
Viimane väljalase C11 (detsember 2011)
Tüüpimine staatiline, nõrk, manifesteeritud
Implementatsioonid Clang, GCC, MSVC, Turbo C, Watcom C
Dialektid Cyclone, Unified Parallel C, Split-C, Cilk, C*
Mõjutatud keeltest B (BCPL, CPL), ALGOL 68, Assemblerkeel, PL/I, Fortran
Mõjutanud keeli AWK, csh, C++, C--, C#, Objective-C, BitC, D, Go, Java, JavaScript, Limbo, Perl, PHP, Pike, Processing, Python
OS multi-platvormne

C (hääldus inglisepäraselt [sii]) on standardiseeritud programmeerimiskeel, mille lõid 1970. aastate alguses Brian Kernighan, Dennis Ritchie ja Ken Thompson eesmärgiga leida sobiv keel uue operatsioonisüsteemi UNIX programmeerimiseks. Tänapäeval saab C programmeerimiskeelt kasutatda praktiliselt igas operatsioonisüsteemis, ning sellest on saanud üks populaarsemaid keeli, mida kasutatakse laialdaselt nii süsteemi- kui rakendustarkvara loomisel. Programmeerimiskeel C omab palju järeltulijaid, tähelepanuväärseim neist on C++, mis peamise vahega toob C'sse klassid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keele tekkimine on tihedalt seotud ja paralleelne operatsioonisüsteemi UNIX loomisega 19691973 firma AT&T Bell Labs-i arenduskeskuses. C eelasteks on BCPL ja B programmeerimiskeeled. Esimene C-s kirjutatud suurem rakendus oli 1973. aasta suvel kirjutatud arvuti PDP-11 UNIX-i tuum (kernel). Järgnevatel aastatel arendas meeskond keelt edasi, keskendudes peamiselt ja andmetetüüpide arendamisele, ning C-s kirjutatud programmide teistele riistvara platvormide ülekantavusega seotud küsimustele. Esimene avalikult keelt tutvustav raamat, B. Kernighani ja D. Ritchie: The C Programming Language, ilmus 1978 aastal, ning sellest sai mitteametlik C standard järgmiseks kümnendiks. Esimesena uutest riistvaraplatvormidest kanti C üle arvutitele Interdata 8/32 ja DEC VAX 11/780. Keele kiire levik algas 1980. aastate alguses, esimene ametlik ANSI standard võeti vastu 1989. aasta lõpus (ANSI 89 C).

C-l on mitmeid otseseid järglasi nagu näiteks Objective C, C++, Concurrent C , C*, Modula 3 ja Eiffel.

Süntaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lihtsaim programm C keeles näeb välja nii:

int main()
{
  return 0;
}

See programm ei tee mitte midagi muud, kui väljastab operatsioonisüsteemile veakoodi 0 (mis tavaliselt tähendab vigadeta väljumist).

Hello, World![muuda | redigeeri lähteteksti]

Hello world on C keeles järgmine:

#include <stdio.h>
 
int main(void)
{
    printf("Tere, maailm!\n");
    return 0;
}

See programm väljastab teksti "Tere, maailm!".

Võrdlus teiste keeltega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljud tänapäevased programmeerimiskeeled on pärit kaugest sugulasest C-st. Mitmetel on osaliselt sarnane süntaksC++, C#, Java, JavaScript, PHP, Perl. Algajatele on C enamasti raskelt omandatav viitade, mäluhalduse ja stringide töötlemise keerukuse tõttu.

Kasutusalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna C on riistvarale lähedane keel, siis kasutatakse seda operatsioonisüsteemide draiverite ehk ajurite, ning operatsioonisüsteemide tuumade (kernel) kirjutamiseks, näiteks BSD, Linux, Solaris, Windows jpt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kompilaatorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loojad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

koodinäited[muuda | redigeeri lähteteksti]