Anders Eriksson Hästehufvud

Allikas: Vikipeedia

Anders Eriksson Hästehufvud (14. september 1577 Bolstad, Dalsland5. mai 1657 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane.

Sündis Bolstadi kirikuhärra Ericus Olai ja Gertrud Erasmusdotteri pojana. Alustas sõjateenistust 1600. aastal Anders Lennartssoni (Torstensson) ja 1611 Jesper Kruusi alluvuses, ning oli 1612 Västgöta rüütlite rittmeister. 1614. aastal sai Rootsi aadlitiitli ja immatrikuleeriti 1627. aastal Rootsi rüütelkonda.[1] 1614. aastal osales Novgorodi piiramisel ja määrati 7. oktoobril 1615. aastal Narva lossipealikuks (komandandiks) ja peale Stolbovo rahu ka 10. novembrist Ivangorodi ja Somarodsi lääni asehalduriks, ning 10. detsembrist ka Jaama asehalduriks. Seejärel oli 1620. aastatast Soome armee ülem, osales Riia piiramisel, mille vallutamise järel oli 16211622 Kuramaal Miitavi asehaldur ja 22. augustist 1622 Narva, Ivangorodi, Jaama, Koporje, Nöteborgi ja nende läänide kindralasehaldur, ning Ingeri maavanem (maapealik). Ta osales ka Tartu piiramisel ja pärast Tartu Poola garnisoni kapituleerumist 26. augustil 1625 teenis hiljem viitseadmiralina Rootsi sõjalaevastikus. 1626. aastal määrati Braunsbergi ja Ermlandi stifti kuberneriks ja 1627. aastal Marienburgi kuberneriks. 7. augustist 1628 kuni 1645 oli ta Riia ja Riia lääni kuberner ja 18. aprillist 1635 ka Liivimaa kindralkomissar.[2]

Brömsebro rahu tulemusena nimetas kuninganna Kristiina ta 26. septembril (teistel andmetel 20. oktoobrist) 1645 Riia kubernerina ühtlasi ka Saaremaa, Kuressaare ja ümbruskonna saarte kuberneriks, ning tegi talle ülesandeks saar 31. oktoobril taanlastelt üle võtta, vabastades ühtlasi rüütelkonna kõigist kohustustest ja sõnakuulmisest Taani kuningale. Ülevõtmine, aga venis novembrisse, kuna vahepeal üritas ka Poola kuningas Władysław IV Saaremaad enda valdusse saada, mis siiski tal korda ei läinud.

9. juulil 1655. aastal nimetas Karl X Gustav ta vastloodud Reduktsioonikolleegiumi juhtkonna 15 komissari hulka.[3]

Ta on maetud Skara toomkirikusse Skara linnas, Västergötlandis.

Talle kuulus 1628. aastast Gustav II Adolfi poolt kingitud Vastseliina mõis (Nyhusen) Liivimaal, ning Ranåkeri (Ranaker, Ranakra), Sjöbergi (Siöbärg) ja Härlingstorpi mõisad Rootsis.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abiellus 1608. aastal Agneta Ållonsköldiga (surnud 1641), kes oli Västergötlandi Härlingstorpist pärit Lars Jonsson Ållonsköldi (surnud 1618)[4] tütar. Teistkordselt abiellus 1642. aastal Brita Kaflega (surnud 1663), kes oli Kalmari lossi ja lääni asehalduri, Jönköpingi lääni maavanema Bengt Erlandsson Kafle (1580–1636)[5] ja Malin Larsdotter Soopi (1596–1658) tütar.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. (1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 269–270.
  2. August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 501–503
  3. Carl Georg Starbäck, Per Olof Bäckström: Berättelser ur svenska historien: Reduktionen (1885–1886) lk. 233
  4. (1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 277.
  5. (1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 237.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Evert Karlsson Horn af Kanckas
Ingerimaa kuberner
16151617
Järgnev:
Vabahärra Carl Carlsson Gyllenhielm
Eelnev:
Erik Gustafsson Stenbock
Saaremaa asehaldur
16461648
Järgnev:
Johan Pedersson Utter