Jesper Kruus

Allikas: Vikipeedia
Jesper Mattson Cruus

Jesper Mattson Kruus (Krus[1], Cruus, Kruse, 1576 või 15771. november 1622 Lempisaari, Turu lään, Päris-Soome) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Poola-Rootsi sõja ajal oli ta 1601 Soome ratsurite rittmeister ja neli aastat hiljem juba Tallinna linnuse asehaldur. 1605. aastast Pärnu asehaldur, 2. juulist 1606 Põhja-Soome laaman, osales 1607 Valmiera piiramisel ja vallutas Kirumpää linnuse, oli 1608 Soome, Eestimaa ja Liivimaa väeüksuste ülemjuhataja ja 1609 riiginõunik.

Taani ja Rootsi kuningriigi vahelise Kalmari sõja puhkedes 1611 määrati ta Västergötlandi rügemendi ülemaks ja veebruaris 1612 võitis taanlasi Köllerydi lahingus Hallandis. Seejärel oli 22. juunist 1615 feldmarssal ja Rootsi sõjajõudude ülem, ning samast aastast ka riigivarahoidja (Riksskattmästare – riigimaksumeister). Kuningas Gustav II Adolfi kroonimisel 1617 löödi ta rüütliks.

Pärast Poola-Rootsi sõja 1621. aasta Riia lahingut oli ta 26. septembrist 1621 esimene rootslaste Riia linna, linnuse ja lääni kuberner.[2] [3]

Ta oli Harviala (Harfvila), Jokioineni (Jockis) ja Lempisaari (Lemsjöholm) härra Soomes ja kuningas Gustav II Adolfi poolt annetatud Karksi linnuselääni (Karckus; Karksi staarostkond) ja 1622. aastast Ruhja linnuselääni (Rujen; Ruhja staarostkond) härra Liivimaal.[4]

Ta on maetud Stockholmi Nikolai kirikusse.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad olid Häme linnuselääni asehaldur, Pohjanmaa laaman ja riiginõunik Matts Larsson Cruus af Harfvila ja Anna (Leijon), kes oli Hans Björnsson Lejoni õde.[5]

25. septembril 1614 abiellus ta Turu linnuses Brita De la Gardiega (1581–1645), kes oli vabahärra Pontus De la Gardie ja Sofia Gyllenhielmi tütar.[6] Abielust sündisid:

Tema lesestunud abikaasa Brita abiellus 1631 Stockholmis Gabriel Gustafsson Oxenstiernaga (1587–1640), kes oli Axel Oxenstierna vend.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nordisk familjebok, 1911, v. 87
  2. Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835, lk.467-468
  3. August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 495-496
  4. Heinrich von Hagemeister: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, T. 1-2, I: 123, 136; II: 169, 172
  5. Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk. 205-206
  6. Kongl. Vitterhets historie och antiqvitets akademiens handlingar 32, Stockholm, lk.28-31
  7. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk. 70-71
  8. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk. 236
Eelnev
Poola aeg
Liivimaa kuberner
1621
Järgnev
Krahv Jakob De la Gardie
Eelnev
Seved Svensson Ribbing
Rootsi riigivarahoidja
16151622
Järgnev
Krahv Gabriel Oxenstierna