Vene-Ameerika Kompanii

Allikas: Vikipeedia

Vene-Ameerika Kompanii oli Venemaa Keisririigis kaubanduse edendamiseks 8. juulil 1799 asutatud kompanii, mis tegutses kuni Alaska müügitehinguni 1867.

Ülemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kompanii ülemad olid ka Vene-Ameerika kubernerid. [1]

# Nimi Ametiaeg
1 Aleksandr Baranov (1747–1819) 9. juuli 179911. jaanuar 1818
2 Ludwig von Hagemeister (1780–1833) 11. jaanuar 181824. oktoober 1818
3 Semjon Janovski (1788–1876) 24. oktoober 181815. september 1820
4 Matvei Muravjov (1784–1826) 15. september 182014. oktoober 1825
5 Pjotr Tšistjakov (1790–1862) 14. oktoober 18251. juuni 1830
6 Parun Ferdinand von Wrangell (1797–1870) 1. juuni 183029. oktoober 1835
7 Ivan Kuprejanov (1800–1857) 29. oktoober 183525. mai 1840
8 Arvid Adolf Etholén (1798–1876) 25. mai 18409. juuli 1845
9 Mihhail Tebenkov (1802–1872) 9. juuli 184514. oktoober 1850
10 Nikolai Rozenberg (1807–1857) 14. oktoober 185031. märts 1853
11 Aleksandr Rudakov (1817–1875) 31. märts 185322. aprill 1854
12 Stepan Vojevodski (1805–1884) 22. aprill 185422. juuni 1859
13 Johan Hampus Furuhjelm (1821–1909) 22. juuni 18592. detsember 1863
14 Vürst Dmitri Maksutov (1832–1889) 2. detsember 186318. oktoober 1867

Vene-Ameerika kompanii loomise eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

18. sajandi keskpaigas alustas Venemaa keisririik maadeavastusreiside suunamist seni veel suhtelistelt tundamatusse maailmajakku Kaug-Itta, esimeseks keiser Peeter I poolt saadetud maadeavastaja oli Vitus Bering, kellel keiser käskis uurida Kaug-Ida alasid ning leida tee Indiasse. 1728. aastal tegi Bering esimese avastausreisi, mille käigus läbides nüüdseks omanimelise väina – Beringi väin, liikus ta läbi Vaikse ookeani Põhja Jäämerre. Aastal 1741 tegi Vitus Bering veel ühe avastusretke Alaska rannikule, tagasiteel suri aga Bering Komandorisaartel. Beringi nime kannavad tänapäeval selles regioonis mitu geograafilist objekti: Beringi meri, Beringi saar, Beringi liustik.

Pärast meretee avastamist Põhja-Ameerika mandri looderannikule ning sealsete Aleuutide saarestiku loodusrikkuste kohta teabe levitamist, laiendasid sinna (selle ajani mittekellegi maale) oma karusnahakaubandust Vene Siberi ettevõtlikud kaupmehed.

1778. aastal avastas meretee Põhja-Ameerika mandri looderannikule ka inglise päritolu kapten James Cook, kelle järel suundusid maa-aladele karusnaha ja loodusvarade järgi, ingliskeelsed kaupmehed, kelle vastu võitlemiseks ning tugeva majandusühistu loomiseks moodustas Grigori Ivanovitš Šelehhov seni tegutsenud umbes 70 üksikust kaubandusettevõttest üks ühise juhtimisega Venemaa-Ameerika kompanii (Российско-американская компания). VAK arengustrateegiaksa pakkus I. Šelehhov lainemise senini veel mittekellelegi kuuluvatel Põhja-Ameerika mandri looderanniku aladel – alates Beringi väinast kuni Hispaania Californiani; kaubandussuhete loomine Manila, Kantoni, Bostoni ja New Yorkiga. Sellele oleks järgnenud kogu ettevõtte Venemaa keisririigi kaitse alla võtmine ning edasine laienemine Hawaii saartele, kuhu asutada Venemaa laevastiku tugibaas, Venemaa huvide kaitsmiseks Vaiksel ookeanil[2].

1799. aastal asutatud kompanii osanikud asusid Peterburis, kohapeal Alaskal, asutatud Novoarhangelski linnas aga juhtis kompanii tegevust kompanii ülem, kes oli ka Vene-Ameerika kuberner.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]