Vitus Bering

Allikas: Vikipeedia
Vitus Bering

Vitus Jonassen Bering (kasutatud ka nimekuju Behring; august 1681 Horsens19. detsember 1741 Beringi saar, Kamtšatka poolsaare lähedal) oli Taanis sündinud Vene meresõitja. Vene laevastikus teenis ta ohvitserina 37 aastat.

Ta lõpetas 1703 Amsterdamis kadetikorpuse ja astus samal aastal Venemaa teenistusse alamporutšiku auastmes. Põhjasõjas teenis ta Venemaa Balti laevastikus, välja arvatud 1712–1715, mil ta Venemaa Aasovi laevastikus sõdis Türgiga. 1707 sai ta porutšikuks, 1710 leitnandiks, 1715 4. järgu kapteniks, 1717 3. järgu kapteniks, 1720 2. järgu kapteniks ja 1724 1. järgu kapteniks.

Ta abiellus venelannaga ja viimast korda elus viibis ta Taanis 1715. aastal.

Vene tsaar Peeter I käskis Beringil uurida Kaug-Ida alasid ning leida tee Indiasse. Ta võttis osa Suurest põhjaekspeditsioonist.

Aastal 1741 tegi avastusretke koos tüürimehe Aleksei Tširikoviga Alaska rannikule. Tagasiteel suri ta Komandorisaartel.

Aastaid ei tunnustatud Beringi avastusretkede väärtust, alles kapten James Cook tõestas Beringi vaatluste täpsust ja usaldusväärsust. Beringi nime kannab tänapäeval mitu geograafilist objekti: Beringi väin, Beringi meri, Beringi saar, Beringi liustik ja üks karuliik. Alates 6. märtsist 2006 kannab Vitus Beringi nime Petropavlovsk-Kamtšatskis asuv Kamtšatka Riiklik Ülikool.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]