Difteeria

Allikas: Vikipeedia
Difteeria
Klassifikatsioon ja välisallikad
Diphtheria bull neck.5325 lores.jpg
Difteeria tagajärjel võib areneda kaela paistetus, mida mõnikord kutsutakse "pulli kaelaks".
Eestikeelne nimi Kurgutõbi
Ladinakeelne nimi Diphtheria
RHK-10 kood A36.
RHK-9 kood 032
DiseasesDB 3122
MedlinePlus 001608
eMedicine emerg/138  med/459 oph/674 ped/596
MeSH D004165

Difteeria (lad. Diphteria) on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphteriae. Haigus levib piisknakkusena. RHK-10 alusel klassifitseeritakse difteeria järgmiselt:

  • Neeludifteeria (A36.0)
  • Ninaneeludifteeria (A36.1)
  • Kõridifteeria e larüngeaaldifteeria (A36.2)
  • Nahadifteeria (A36.3)
  • Muu difteeria (A36.8)
  • Täpsustamata difteeria (A36.9)

Patogenees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Difteerial eristatakse 2 põhivormi: kurgudifteeria ja kõridifteeria. Haigusetekitaja tungib esmalt limaskesta sisse ja paljuneb seal. Mikroobi poolt produtseeritud endotoksiinid kutsuvad esile kudede nekrotiseerumise. Eelkõige on ohustatud neerud, süda ja närvisüsteem. Peamised kliinilised sümptomid on:

  • tursunud lümfisõlmed
  • neuropaatia
  • häälekaotus
  • köha
  • hingamispuudulikkus
  • neelamisraskused

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning selle lugemine ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.


Difteeria raviks kasutatakse järgmisi ravimeid:


Profülaktika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Profülaktiliselt on kõige lihtsam viis difteeriasse nakatumise vältimiseks lasta end vaktsineerida. Esimesene vaktsiin manustatakse 3 elukuul, teine ja kolmas vastavalt kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud hiljem esimest vaktsineerimisest. Seejärel tehakse 7-aastaselt ja 17-aastaselt ning nii iga 10 aasta tagant elu lõpuni.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]