Difteeria
| Difteeria Klassifikatsioon ja välisallikad |
|
 |
|
|---|---|
| Difteeria tagajärjel võib areneda kaela paistetus, mida mõnikord kutsutakse "pulli kaelaks". | |
| Eestikeelne nimi | Kurgutõbi |
| Ladinakeelne nimi | Diphtheria |
| RHK-10 kood | A36. |
| RHK-9 kood | 032 |
| DiseasesDB | 3122 |
| MedlinePlus | 001608 |
| eMedicine | emerg/138 med/459 oph/674 ped/596 |
| MeSH | D004165 |
Difteeria (lad. Diphteria) on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphteriae. Haigus levib piisknakkusena. RHK-10 alusel klassifitseeritakse difteeria järgmiselt:
- Neeludifteeria (A36.0)
- Ninaneeludifteeria (A36.1)
- Kõridifteeria e larüngeaaldifteeria (A36.2)
- Nahadifteeria (A36.3)
- Muu difteeria (A36.8)
- Täpsustamata difteeria (A36.9)
Sisukord |
Patogenees[muuda]
Difteerial eristatakse 2 põhivormi: kurgudifteeria ja kõridifteeria. Haigusetekitaja tungib esmalt limaskesta sisse ja paljuneb seal. Mikroobi poolt produtseeritud endotoksiinid kutsuvad esile kudede nekrotiseerumise. Eelkõige on ohustatud neerud, süda ja närvisüsteem. Peamised kliinilised sümptomid on:
- tursunud lümfisõlmed
- neuropaatia
- häälekaotus
- köha
- hingamispuudulikkus
- neelamisraskused
Ravi[muuda]
- Selles artiklis tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning selle lugemine ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
Difteeria raviks kasutatakse järgmisi ravimeid:
- antitoksiline seerum
- erütromütsiin
- penitsilliin
Profülaktika[muuda]
Profülaktiliselt on kõige lihtsam viis difteeriasse nakatumise vältimiseks lasta end vaktsineerida. Esimesene vaktsiin manustatakse 3 elukuul, teine ja kolmas vastavalt kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud hiljem esimest vaktsineerimisest. Seejärel tehakse 7-aastaselt ja 17-aastaselt ning nii iga 10 aasta tagant elu lõpuni.
