Suur kirikulõhe

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kiriku lõhenemisest õigeusu ja katoliku kirikust; vastupaavstide ajajärgu kohta katoliku kirikus vaata artiklit Suur skisma

Kristluse levik 2.– 14. sajandini [1][2]

Suur kirikulõhe ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja roomakatoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid.

Kirikulõhe ei muutnud kristlikus kirikus apostlite poolt määratud apostellikku järjepidevust ega hierarhiat: üksikute koguduste karjasteks olid preestrid, piirkondade üle olid karjasteks piiskopid ning kõikide piiskoppide, preestrite ja kirikute vaimseteks nõuandjateks olid patriarhid.

Kristlikus maailmas oli viis patriarhi:

Omavahel olid nad võrdsed ning pidasid tähtsate otsuste tegemiseks üheskoos kirikukogudel nõu. Kellelgi polnud absoluutset võimu teiste üle. Et Kristus oli määranud enda järeltulijaks Peetruse, kes sai pärimuse järgi esimeseks Rooma paavstiks, siis pidas Rooma patriarh end teistest tähtsamaks.

9. sajandil hakkasid idakirik (kreekakatoliku kirik) ja läänekirik (roomakatoliku kirik) üksteisest eralduma, kui Rooma patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma. Et õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust (kokkuvõtlikku uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma), nagu soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054. Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks.

Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel:

  • püha vaim lähtub vaid isast
  • armulaual said kõik nii veini kui leiba
  • hapendatud leib
  • ristimärk 3 sõrmega
  • teenistus oli lubatud kohalikus keeles
  • vallalisus vaid munkadel

Alates 1960. aastatest on kirikud hakanud teineteisele lähenema. Kirikuvanded on tühistatud. Ametlikult on taastatud armulauaosadus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Atlas of the Historical Geography of the Holy Land". Rbedrosian.com. Vaadatud 23 February 2013.
  2. "home.comcast.net". Vaadatud 23 February 2013.
  3. Dragan Brujić (2005). "Vodič kroz svet Vizantije (Guide to the Byzantine World)". Beograd.