Apostellik suktsessioon

Allikas: Vikipeedia

Apostellik suktsessioon (ka apostlik suktsessioon, apostlik järjepidevus, apostellik järjepidevus, apostellik järgnevus) on kiriku õpetus, mille kohaselt on tänapäeva kristliku kiriku piiskopid apostlite järglased. Erinevad kristlikud voolud tõlgendavad seda õpetust erinevalt.

Raamatus "Kristluse ajalugu" peab Riho Saard seda ebatõenäoliseks[viide?].

Apostellik suktsessioon väljendab vaimulikuameti õigusliku järjepidevust, meelevalda. Idee preestri (vaimuliku) pühitsemise edasiandmisest pärineb Vana-Egiptusest ja Vanast Testamendist ning on eri variatsioonides tuntud ka teistes usundites.

Katoliku traditsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige olulisem on see doktriin katoliku traditsiooni kirikutes, kus apostelliku järjepidevuse väljenduseks on piiskoppide katkematu liin Uue Testamendi apostlitest alates. Apostlik suktsessioon antakse edasi piiskopi pühitsemisel käte pealepanekuga juba pühitsetud piiskoppide poolt. Sarnast põhimõtet tunnistavad ka mõned protestantlikud kirikud, näiteks anglikaani kirik ja osa luterlikke kirikuid. Selle arusaama puhul on kirik tõeline kui ta järgib apostlite õpetust ja suudab tõendada oma vaimulike pühitsusliini Kristuse apostlitest alates.

Protestantlik traditsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurema osa protestantlike koguduste ja mitmete kristlike uususundite jaoks ei oma katkematu pühitsuse liin, apostlitest tänaste vaimulikeni, mingit tähtsust. Selle asemel tähtsustatakse doktriini kiriku õpetuslikust järjepidevusest ehk Uue Testamendi ja apostlite õpetuse sõnumit.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]