Õigeusk Eestimaal

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib patriarh Aleksius II kirikuloolisest uurimusest. Õigeusu ajaloost Eesti aladel saab lugeda artiklist Õigeusu kirik Eestis.

"Õigeusk Eestimaal"
Originaali pealkiri "Православие в Эстонии"
Autor Aleksius II
Päritolumaa  Venemaa
Keel vene
Žanr ajalooline uurimus
Kirjastaja «Православная энциклопедия» (originaal)
Revelex (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1999, Moskva (originaal)
2009, Tallinn (eesti keeles)
Lehekülgi 685
ISBN 978-9949-18-819-2

"Õigeusk Eestimaal" (vene keeles "Православие в Эстонии") on Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II teos, mille esmaväljaanne avaldati 1999. aastal Moskvas.

Tegemist on kirikuloolise uurimusega, mis annab ülevaate õigeusu ajaloost Eesti aladel muinasajast kaasajani.

Väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]

1984. aastal kaitses tollane Tallinna ja Eesti metropoliit Aleksius teoloogiadoktori kraadi. Tema väitekiri koosnes kolmest köitest ja kandis pealkirja "Ülevaade õigeusu ajaloost Eestis" (vene keeles "Очерки по истории Православия в Эстонии").

1999. aastal anti Moskvas tema doktoritööst välja lühendatud üheköiteline kokkuvõte, mida oli täiendatud materjaliga kuni Aleksiuse lahkumiseni Tallinna ja Eesti metropoliidi ametist 1992. aastal.

2009. aastal avaldas Moskva Patriarhaadi Kirjastus sellest teosest täiendatud väljaande, kuhu oli lisatud ajaloolised andmed perioodi 19932009 kohta.

Samal 2009. aastal tõlgiti raamat eesti keelde. Teos avaldati Moskva Patriarhaadi Kirjastuse ja kirjastuse Revelex koostöös ning selle esmaesitlus toimus 11. detsembril 2009 Tallinnas Vene Kultuurikeskuses. Raamatu tõlkisid German ja Riina Schutting.

Teose sisukord[muuda | muuda lähteteksti]

Eestikeelne väljaanne on varustatud nii autori kui ka Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli eessõnaga ning koosneb järgmistest peatükkidest:

  • Õigeusu algus Eestis (muinasajast kuni XII sajandi lõpuni)
  • Katoliiklikud feodaalvallutused Eestis (XIII sajandi alguse ristisõjast kuni reformatsioonini XVI sajandi algul)
  • Luterlik-evangeelse usutunnistuse kehtestamine paikkonnas (XVI sajandi algupoole reformatsioonist kuni Põhjasõja lõpuni XVIII sajandi alguses)
  • Õigeusk Baltimaades (1710–1836)
  • Riia vikaarkonna asutamine (1836). Usuvahetusliikumine Liivi- ja Eestimaal (1841–1845)
  • Riia piiskopkond (1850–1865)
  • Õigeusk Eestimaa kubermangus (1865–1919)
  • Autonoomne Õigeusu Kirik Eestis (1920–1940)
  • Õigeusu Kirik Eestis ja Lätis (1941–1945)
  • Tallinna ja Eesti piiskopkond (1945–1992)
  • Lisa. Eesti Õigeusu Kirik (1992–2009)
  • Materjale Eesti õigeusu ajaloost (1841–1993)

Hinnangud[muuda | muuda lähteteksti]

"Õigeusk Eestimaal" on kõige põhjalikum ülevaade õigeusu ajaloost Eesti aladel. Tegelikult on see ainus uurimus, mis kajastab kohaliku õigeusu arengut alates selle jõudmisest Eesti aladele kuni viimaste aastate sündmusteni.

Teose peamised probleemid on seotud selle objektiivsusega. Esiteks kajastab raamat õigeusu ajalugu Eestis Vene Õigeusu Kiriku seisukohalt, mis iseäranis 20. sajandi, aga ka usuvahetusliikumise perioodi osas on vaieldav ja mõneti kallutatud. Teiseks on autor ühe osa vaadeldavast ajast (19611992) olnud ise Moskva Patriarhaadi Tallinna ja Eesti piiskopkonna juht, mistõttu selle perioodi kirjeldus sarnaneb pigem memuaaride kui neutraalse teadusliku uurimusega.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]