Vismut

Allikas: Vikipeedia
83

5
18
32
18
8
2
Bi
208,98
Vismut

Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.

Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Aastal 2003 avastati, et see isotoop on kergelt radioaktiivne, kuid lagunemine on nii aeglane, et selle isotoobi poolestusaeg ületab miljard korda universumi eluea.

Omadustelt on vismut metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 9,78 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 271 Celsiuse kraadi. See on väga halva soojusjuhtivusega.

Vismuti kristallid on iseloomuliku nurgelise struktuuriga.

Metalli pinnakihile tekib hapnikuga reageerides vismutoksiidi (Bi2O3) kiht, mis näib valguse interferentsi tõttu värviline.

Keemiliste elementide perioodilisuse süsteem
Metallid Poolmetallid Väärisgaasid Mittemetallid Leelismetallid Leelismuldmetallid Lantanoidid Aktinoidid

Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium - Ütrium - Tsirkoonium - Nioobium - Molübdeen - Tehneetsium - Ruteenium - Roodium - Pallaadium - Hõbe - Kaadmium - Indium - Tina - Hafnium - Tantaal - Volfram - Reenium - Osmium - Iriidium - Plaatina - Kuld - Elavhõbe - Tallium - Plii - Vismut - Poloonium - Rutherfordium - Dubnium - Seaborgium - Bohrium - Hassium - Meitneerium - Darmstadtium - Röntgeenium - Koperniikium - Ununtrium - Fleroovium - Ununpentium