Vainiži piiskopilinnus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Umurga valla vapp.

Vainiži piiskopilinnus (saksa Wainsel)[1] oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualal paiknenud piiskopilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 14 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) kagus, 33 km Volmarist (Valmiera) edelas ja 26 km kaugusel Võnnust (Cesis) loodes[2], Brasla jõe paremkalda ja Vainiži paisjärve vahelisel väikesel künkal.

Vainižis ühinevad kolm jõge Brasla, Iesala (Mazupe) ja Jencelis ja kolm oja. Administratiivselt jääb see Limbaži piirkonna (Limbažu novads) Umurga valda (Umurgas pagasts) ja Vainiži külasse. Loode-kagusuunaline linnuseküngas asub u 60 m üle merepinna. Linnuseküngas jääb umbes pool kilomeetrit külakeskusest edela poole, linnuseaseme kõrval kagu pool on vana Pilskalni talukoht. Linnusekohast möödub Umurga – Stalbe P14 maantee.[3]

Muinasajal kuulus Vainiži ala arvatavasti liivlaste Metsepole kihelkonna alla. Piiskopilinnusest põhja pool, teiselpool Brasla jõge (Raupa, saksa Roopa) Iesala jõe suubumiskoha kõrval asus muinasajal liivlaste linnus. 18. sajandil ehitati sinna peale uus mõisahoone.

Venemaa keisririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Liivimaa kubermangu Volmari kreisi Umurga kihelkonnas (Kirchspiel Ubbenorm).

Nimekujud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1359 – castrum Waynselle[4]
  • 1601 – Haus Wansell
  • 1682 - Wainsel[5]
  • Wainsell
  • Wainischu
  • Wainascha

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1349 - baltisaksa ajaloolaste teateil ehitati Vainiži linnus peapiiskop Fromhold von Vyfhuseni poolt.[6]

1359 aastal mainiti linnust esmakordselt dokumentides,[7] kui peapiiskop Fromhold von Vyfhusen kaebas Rooma paavstile Liivimaa ordu peale, et viimane on okupeerinud osa piiskopilinnuseid koos ümbruskonnaga ja jätnud peapiiskopi ilma tuludest kogusummas 6830 Riia marka ja 66 000 kuldnat. Linnuste nimekirjas seisid: Turaida, Koknese, Lemsalu, Vainiži, Smiltene, Lielvarde ja Krustpilsi linnused.[4] Mainitud aastaks pidi Vainiži seega olema valmis ehitataud.

1426 ja 1456 on Vainižis mõnda aega viibinud ka peapiiskop, kuna on säilinud mõned tema poolt seal allkirjastatud dokumendid. Märgitakse ka, et linnust kasutatakse leivavilja aidana ja "esmatarbekaupade" laona.[4] Lisaks residentsile teenis Vainiži ka varustuslinnusena.

1471 oli seal ametis peapiiskopi ametnik Ladewich Kalne,[8] kes oli tollal ka peapiiskopi vägede ülemjuhataja.

1479. aastal peapiiskop Sylvester Stodewescheri ja ordumeister Bernhard von der Borchi konflikti ajal olevat Liivi ordu hõivanud osa peapiiskopi linnuseid, sealhulgas ka Vainiži.[4]

1530 läks linnus peapiiskopi koadjuutori markkrahv Wilhelm von Brandenburgi alluvusse.

1555 aastal on Vainižit Liivimaa linnuste nimekirjas märgitud purustatuna (arx diruta). Hiljem on linnust küll ilmselt taastatud.[4]

1561 läks linnus poolakatele.

1600, "kui Rootsi hertsog Karl oli Viljandi linnuse hõivanud, saatis ta sõjaväe vallutama ka muid linnuseid: Helme, Trikata, Ruhja, Vainiži, Asti, Lemsalu ja Nabe. Neile tehti ettepanek alistuda, mida need ka tegid."[9]

1601 mainitakse Vainižit viimast korda linnusena.[4]

1630 annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Vainiži, aga samuti Aluliina ja Kulna lossiläänid oma feldmarssalile Gustav Hornile. Vainiži lääni kuulusid Wainseli, Sarumi, Ubbenormi, Rorveni ja Signitzi vakused.

16491654 rootslase G. K. Horni poolt koostada lastud mõisaplaanil on linnusest alles kaks ilmselt remonditud hoonetiiba – kagu- ja kirdepoolne. Ülejäänud külgedel kaitsemüüri enam alles ei paista olevat. Linnust ümbritseb kitsas veega vallikraav, mis on kanali kaudu ühenduses lääne pool asuva tiigiga.[10]

Rootsi feldmarssali G. K. Horni koostatud koostatud Vainiži linnuse ja mõisa plaan aastatest 1649 - 1654. Ülespoole jääb lääneedela ilmakaar.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Vainiži piiskopilinnus ja Nabe vasallilinnus olid Lemsalu piiskopilinnuse abilinnused. Tegemist oli nelinurkse ristkülikukujulise vaba laagerkastelli tüüpi linnusega põhiplaaniga 87 * 56 meetrit, mis paiknes loode-kagu suunaliselt (kastelli nurgad olid orienteeritud põhiilmakaarte järgi) Brasla jõe ja Vainiži tiigi (Vainižu dīķi) vahel. Kastelli 1,5 m paksude väliskaitsemüüride vastu toetusid nii puit-, kui ka kiviehitised.[7] Linnust neljast küljest ümbritsenud vallikraavid olid 20 m laiad ja 5 m sügavad. Kaguküljel oli ka soine ala, kust vallikraavid arvatavasti vee said.

Praegune seisukord[muuda | muuda lähteteksti]

Linnusest on alles madalal võsastunud künkal asetsevad u. 0,5 m kõrged maakividest vundamendid.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]