Vaindloo saar

Allikas: Vikipeedia
Vaindloo saar
Vaindloo merelt
Vaindloo merelt
Koordinaadid 59° 49′ 2″ N, 26° 21′ 37″ Ekoordinaadid: 59° 49′ 2″ N, 26° 21′ 37″ E
Pindala 6,2 ha
Pikkus 600 m
Laius 200 m
Kõrgeim koht 4,2 m üle merepinna
Mohni Vaindloo Uhtju.png

Vaindloo saar (rts, sks Stenskär; 1933. aastast Vaindlo; vn Стеншер) on saar Soome lahes, Eesti põhjapoolseim saar. Ta asub Kunda lahe vastas Lääne-Virumaal Vihula vallas. Saare pindala on 6,2 ha ja suurim kõrgus 4,2 m üle merepinna. Saar on sõltuvalt merevee tasemest umbes 600 m pikk ja 200 m lai ning koosneb moreenist ning selle rannale on moodustunud rannavallid.

Vaindloo saarel asub Natura hoiuala, mille eesmärk on kaitsta lindude pesitsusala. Kaitsealused liigid on kivirullija, sooräts, krüüsel, tõmmukajakas, jõgitiir ja randtiir.

Saarel puudub püsielanikkond.

Esimene teadaolev meremärk, 30–50 jala kõrgune kivitulp, ehitati saarele vastavalt Peeter I ukaasile 1718. aastal. 1723. aastast anti käsk süüdata tulba tipus tuli, mille kasutamise kohta andmeid pole. 1859. aastal ehitati saarele puidust neljatahuline tüvipüramiidi kujuline paak Seiskari vana tuletorni materjalist. Paari aastaga oli päevamärk juba ümber kukkunud, sest selle metallosad olid kadunud. Seepärast rajati juba 1862. aastal uus, 18 meetri kõrgune ja tüvipüramiidi kujuline päevamärk.

Praegu asub Vaindlool 1871. aastal ehitatud Vaindloo tuletorn koos tuletorni kordoni ja abihoonetega. Tuletorni konstruktsioon toodi Vormsilt Saxbyst, kus see oli (1864–1871) jäänud kohalikke vajadusi arvestades madalaks.

Vaindloo saarel on ka üks Eesti suurimaid rabakivist rändrahne, Vaindloo hiidrahn, mille kõrgus on 7,7 m.

Venemaa keisririigi viimastel aastakümnetel ning Esimese maailmasõja ja Teise maailmasõja vahelisel ajal tegutses Vaindlool tuletorniteenistus ja hiljem ka Eesti merevägi. Alates 1919. aasta maist tehti saarel ilmavaatlusi ja mõõdeti merevee läbipaistvust Tartu Ülikooli Ilmade Observatooriumi jaoks. Eesti Vabariigi kuni 1940. aastani kehtinud haldusjaotuse järgi kuulus saar Viru maakonda. 1930-ndatel aastatel töötas saarel mereväe meresidepost.

Talvesõja ajal, 27. detsembri 1939 keskpäeva paiku heitsid kaks Soome tunnusmärkidega sõjalennukit Vaindloo saarele 9 pommi, mille tagajärjel purunes tuletorni aparatuur, kuid inimkaotuste kohta andmed puuduvad.

20. augustil 1996 taastati saarel mälestusmärk neljale 1721. aastal Põhjasõjas hukkunud Inglise meremehele, kes võitlesid Rootsi liitlastena Venemaa vastu. Mälestusmärgi lõhkusid okupatsiooni ajal Vaindloo kordonis baseerunud Nõukogude piirivalvurid.

Vaindloo saarel asub 1994. aasta maist Eesti Piirivalve post koos radarijaamaga ja neile voolu andev hübriidenergia süsteem (tuulegeneraator kombineeritud diiselgeneraatorite ja akupargiga).

Saare järgi nimetati Eesti mereväe miinitraaler Vaindlo.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti põhjapoolseim maa – Vaindloo. Päevaleht, 3. jaanuar 1940, nr 2, lk 5.
  • Eerik. Vaindloo – üksindussaar Soome lahes. Uus Eesti, 6. märts 1938, nr 65, lk 5.
  • Jaan Vali. Eesti tuletornide ajalugu. 2011

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]