Kivirullija

See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Kivirullija (perekond)

---

Kivirullija
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Linnud Aves Selts: Kurvitsalised Charadriiformes Sugukond: Kurvitslased Scolopacidae Perekond: Kivirullija Arenaria Liik: Kivirullija
Ladinakeelne nimetus
Arenaria interpres (Linnaeus, 1758)

Kivirullija muna

Kivirullija (Arenaria interpres) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast kivirullija perekonnast.

Välimus

Kivirullija on väike 22–24 cm pikkune lind. Pulmasulestikus on ta pea mustvalge, selg punakaspruun, jalad on oranžikaspunased. Talvesulestik on põhiliselt pruuni selja ja valge kõhualusega.

Kivirullija kaalub 90–130 grammi.

Areaal

Kivirullija pesitseb Arktikas, aga talvitub Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Vähe on linde, kelle ränded on nii pikad.

Pesitsemine

Kivirullija pesitseb mererannal. Pesa ehitab ta kivide vahele. Kurnas on mais-juunis 4 muna, mida emalind haub 22–23 päeva. Poegade eest hoolitseb isalind 19–21 päeva.

Eestis hinnatakse kivirullija pesitsusaegset arvukust 100–150 paarile .

Toitumine

Kivirullija peamiseks toiduks on väikesed selgrootud, kuid nende puudumisel sööb ta ka seemneid. Ta võib lõhkuda ka teiste lindude mune.

Kivirullija võib elada 20-aastaseks.