Kivirullija
|
See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Kivirullija (perekond) |
| Kivirullija | |
|---|---|
.jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
Kivirullija Arenaria |
| Liik |
Kivirullija |
| Ladinakeelne nimetus | |
|
Arenaria interpres (Linnaeus, 1758) | |
Kivirullija (Arenaria interpres) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast kivirullija perekonnast.
Sisukord
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Kivirullija on väike 22–24 cm pikkune lind. Pulmasulestikus on ta pea mustvalge, selg punakaspruun, jalad on oranžikaspunased. Talvesulestik on põhiliselt pruuni selja ja valge kõhualusega.
Kivirullija kaalub 90–130 grammi.
Areaal[muuda | muuda lähteteksti]
Kivirullija pesitseb Arktikas, aga talvitub Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Vähe on linde, kelle ränded on nii pikad.
Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]
Kivirullija pesitseb mererannal. Pesa ehitab ta kivide vahele. Kurnas on mais-juunis 4 muna, mida emaslind haub 22–23 päeva. Poegade eest hoolitseb isaslind 19–21 päeva.
Eestis hinnatakse kivirullija pesitsusaegset arvukust 100–150 paarile [1].
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Kivirullija peamiseks toiduks on väikesed selgrootud, kuid nende puudumisel sööb ta ka seemneid. Ta võib lõhkuda ka teiste lindude mune.
Kivirullija võib elada 20-aastaseks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. Failitüüp: PDF.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kivirullija |
