Mine sisu juurde

V Riigikogu

Allikas: Vikipeedia

V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31. detsembrini 1937. V Riigikogu valimised toimusid 1932. aasta 21.–23. mail.

V Riigikogu valis 19. juulil 1932 Karl Einbundi esimese valitsuse, 1. novembril 1932 Konstantin Pätsi neljanda valitsuse, 18. mail 1933 Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse ja 21. oktoobril 1933 Konstantin Pätsi viienda valitsuse.

Kuna rahvas lükkas tagasi V Riigikogu poolt rahvahääletusele pandud põhiseaduse eelnõu, nõudis rahvusliku keskerakonna Riigikogu rühma esimees Tõnis Kalbus Riigikogu juhatuselt uue Riigikogu valimiste väljakuulutamist, kuna on tulnud ilmsiks vastuolu Riigikogu seisukoha ja rahva enamuse tahte vahel. Ka kohtu- ja siseministeeriumi nõunik Johannes Klesment leidis, et Riigikogu ei ole enam kõrgeima võimu, rahva, tahte esindaja, ja seetõttu tuleks välja kuulutada uue Riigikogu valimised[1]. Siiski jäi Riigikogu edasi ametisse. Põhjenduseks toodi, et rahvahääletusele ei pandud Riigikogu poolt vastu võetud seadust, vaid seaduseelnõu[2]. 24. juunil 1933 nõudis asunike erakonna kongress, et Riigikogu läheks laiali[3]. Riigikogu juhatuse hinnangul ei näinud põhiseadus, riigikogu valimise seadus ega riigikogu kodukord ette võimalust selleks, et põhiseaduse eelnõu tagasilükkamise järel peaks välja kuulutatama uued riigikogu valimised. Riigikogu juhatuse otsus oli lõplik[4].

15. märtsil 1934 kinnitas V Riigikogu sama aasta 12. märtsil kogu riigis kehtestatud kaitseseisukorra kehtivuse.

10. aprillil 1934 esitasid Põllumeestekogude rühma liikmed Jaan Soots ja Artur Tupits Riigikogu juhatusele ettepaneku, et Riigikogu liikmete arvu vähendataks 24. jaanuaril 1934 jõustunud uue põhiseaduse alusel poole võrra, kuna uues põhiseaduses oli Riigikogu liikmete arvuks ette nähtud 50. Juhatuse arvates ei olnud selleks seaduslikku alust, ka oleks tekkinud vähendamise juhul küsimus, kas pärast 24. jaanuari Riigikogu poolt vanas koosseisus vastu võetud otsused oleksid olnud seaduslikud. Riigikogu oli juba ümbervalimisele määratud ja oli vaevalt oodata, et ta veel kokku astub, kui seda ei nõua Riigivanem[5]. 13. aprillil 1934 lükkas Riigikogu juhatus ettepaneku tagasi.

V Riigikogu asemele pidi 29. ja 30. aprillil 1934 valitama uue põhiseaduse alusel VI Riigikogu, kuid viimase valimiste mittetoimumisel jäi ta edasi ametisse, kuna puudus seaduslik alus tema laialisaatmiseks ilma uue Riigikogu valimisi korraldamata – isegi pärast tema volituste algse 3-aastase tähtaja lõppu 1935. aastal. Pärast 2. oktoobrit 1934 V Riigikogu enam koos ei käinud. Riigikogu koosseisu ja tema kantselei (14 ametnikku ja 20 vabateenijat) palkadeks määrati kuni 1937. aasta lõpuni riigieelarvega sadu tuhandeid kroone.

Riigihoidja Konstantin Päts lõpetas V Riigikogu volitused Rahvuskogu poolt vastu võetud üleminekuaja seaduse alusel arvates 1. jaanuarist 1938.

8. detsembri 1935 vapside mässukatse puhul valmistatud lendlehtedes on V Riigikogust vaikides mööda mindud, seal lastakse Artur Sirgu valitsus ametisse nimetada selleks otstarbeks ellu kutsutud "Rahvuskongressil", kuhu teiste hulgas kuulusid Andres Larka, Artur Sirk ja Aleksander Seiman.

V Riigikogu esimeeste loend

[muuda | muuda lähteteksti]

V Riigikogusse kuulus 42 saadikut (39,8%) Ühinenud Põllumeeste Erakonnast, 23 saadikut (22,1%) Rahvuslikust Keskerakonnast, 22 saadikut (21,0%) Eesti Sotsialistlikust Tööliste Parteist, 5 saadikut (5,2%) Pahempoolsee tööliste ja kehvikute valimisliidust, 8 saadikut (7,5%) Vene Rahvuslikust Liidust Eestis; Vene Pahempoolsete Sotsialistide ja Talupidajate Koondusest, 3 saadikut (3,1%) Saksa-Rootsi Valimisblokist.

V Riigikogu liikmete loend

[muuda | muuda lähteteksti]

Riigihoidja otsus nr. 290.

[muuda | muuda lähteteksti]

„29. detsembril 1937.

Lõpetan senise Riigikogu volitused arvates 1. jaanuarist 1938.

Alus: Üleminekuaja seaduse (RT 71 ― 1937) § 6.

K. Päts
Riigihoidja.

Joh. Müller
Kohtuminister.“

– RT 1937, 103, 841.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Kas riigikogu peab minema laiali. Vaba Maa, 15. juuni 1933, nr. 137, lk. 1.
  2. ↑ Uued mehed Toompeale. Rahvaleht, 15. juuni 1933, nr. 69, lk. 1.
  3. ↑ Kroon alla ja Riigikogu laiali. Vaba Maa, 27. juuni 1933, nr. 147, lk. 2.
  4. ↑ Riigikogu juhatuse motiivid riigikogu mittelaialimineku põhjenduseks. Vaba Maa, 1. juuli 1933, nr. 151, lk. 3.
  5. ↑ 50 rahvasaadiku saatus kaalul. Rahvaleht, 12. aprill 1934, nr. 84, lk. 1.
  6. ↑ V Riigikogu. Juhatus ja liikmed, www.riigikogu.ee

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kas riigikogu asub enesekitsendamisele? Vaba Maa, 6. aprill 1934, nr. 79, lk. 3.
  • Riigikogu jääb 100-pealiseks. Vaba Maa, 14. aprill 1934, nr. 86, lk. 1.
  • Valitsuse ja riigikogu koostöö alused. Kaja, 15. september 1934, nr. 218, lk. 1.
  • Poliitilised mõttevahetused Toompeal. Kaja, 17. september 1934, nr. 219, lk. 3.
  • Riigikogu ei tule enam kokku. Kaja, 12. oktoober 1934, nr. 241, lk. 3.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti

I Riigikogu • II Riigikogu • III Riigikogu • IV Riigikogu • V Riigikogu • VI Riigikogu • VII Riigikogu • VIII Riigikogu • IX Riigikogu • X Riigikogu • XI Riigikogu • XII Riigikogu • XIII Riigikogu • XIV Riigikogu • XV Riigikogu

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=V_Riigikogu&oldid=6537776"