1933. aasta rahvahääletus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Rahvahääletus 1933)
Jump to navigation Jump to search

Rahvahääletus 1933 aastal toimus 14.- 16. oktoobril ja korraldati uue põhiseaduse poolt või vastu hääletamiseks. Läbisaamiseks oli vajalik 50 protsenti ehk 381 537 poolthäält.

Rahvahääletusel said suure ülekaalu poolthääled. Samuti oli suur rahva aktiivsus, kui juba Tallinnas käis hääletamas 78,3 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Artur Sirk ütles 19. novembril 1933: "Meie ei tohi mitte sattude võidujoovastusse ning kirjutada seda suurt võitu eneste arvele[1]."

Seoses rahvahääletusel saadud poolthäälte enamusega, astus 17. oktoober 1933 tagasi Jaan Tõnissoni neljas valitsus. Neli valitsuse liiget suundusid tagasi Riigikokku. Valitsuse tagasiastumise üle rõõmustasid eriti põllumehed. Avalikes kõrtsides kogunesid rahulolevad inimesed, kes laulsid isamaaliseid laule ja valitses sotside ja juutide vaenulik meeleolu. Põhiseaduse muutmise vastu oli sotsialistid. Enne rahvahääletust, olid poolthääletamise otsuse vastu võtnud 13. oktoobril Tartu üliõpilased, ja loomulikult vabadussõjalased. (Ajaleht "Kaja" 18. ja 19. oktoober 1933)

Eelnevad põhiseaduse muutmise rahvahääletused[muuda | muuda lähteteksti]

1932 aasta augustis oli samuti põhiseaduse muutmise rahvahääletus. Hääletamine oli kohustuslik ja hääletamas käis 91 protsenti. Parandamise poolt oli 333 947 ja vastu 345 215 inimest. Peamised vastuhääled tulid suurematest linnadest ja ajakirjandus järeldas, et Eesti linnade inimesed on vasakpoolsemad kui maaelanikud. Vastuhääletajad (sotsialistid) nägid valitsuse võimu suurendamises rahva õiguste kärpimist. Keskerakonna juht Jaan Tõnisson selgitas, et osad tema erakonna liikmed leidsid, et põhiseaduse muutmisel võib põllumeeste erakonnast keegi presidendiks saada ja see ei sobi neile. (Kaja. 18.08.1932, lk. 2)

Rahvahääletuse ajal Tallinnas viibinud Inglise turistid väitsid, et hääletuse ajal oli mitmel pool kahjutulesid ja punakaartlased sõitsid linnas ringi, punased lipud autodel. Õnneks suutsid nad Helsingisse põgenedes oma elu päästa[2].

Teistkordsel hääletamisel 1933 juunis hääletamine kohustuslik ei olnud ja osalusprotsent oli 66,4 protsenti. Muutmise poolt hääletas 161 338 ja vastu 331 000 inimest. Tallinnas hääletas vastu 74,6 protsenti ja tühje ümbrikke oli 261 ja juurdekirjutuste pärast tühistati 343 sedelit. Sellesse hääletusse suhtus rahvas kui valitsusele vastuseisu näitamisse. Valitsusjuht Jaan Tõnisson oli hääletuste teada saamisest äärmiselt löödud ja soovis välja kuulutada uued Riigikogu valimised, aga kuna sügisel pidi tulema uus rahvahääletus vabadussõjalaste esitatud põhiseaduse muutmise üle ja juhul kui rahvas on selle poolt, tulevad uued valimised, siis ei tundunud riigikogu valimiste välja kuulutamine rahaliselt mõistlik. (Kaja. 15, 16. juuni 1933)

Rootsi ajalehe Nya Dagligt Allehanda teatel valitses Eestis revolutsiooni meeleolu ja seisukord olevat äärmiselt kriitiline, iga päev olevat oodata riigipööret[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vabsõjalased valimiste eel. Rahvaleht, 21. november 1933, nr. 106, lk. 4.
  2. "Eestis revolutsioon lahti!" Rahvaleht, 18. august 1932, nr. 97, lk. 1.
  3. "Kindral Laidoner diktaatoriks". Vaba Maa, 29. juni 1933, nr. 149, lk. 1.

Riigikogu juhatuse 25. oktoobri 1933. a. otsus 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 toimunud rahvahääletamise tagajärgede lõpliku kokkuvõtte ja rahva poolt samal rahvahääletamisel vastuvõetud "Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seaduse" väljakuulutamise kohta.[muuda | muuda lähteteksti]

RT 1933, 86, 627.

Riigikogu juhatus 25. oktoobril 1933, arvestades:

1) et rahvaalgatamise korras algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu "Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seaduse" rashvahääletamise ajal, 14., 15. ja 16. oktoobril 1933, oli hääleõiguslikke kodanikke 739.416 ja et samal rahvahääletamisel anti ära 576.317 häält, millest eelnõu poolt 416.878 häält, vastu 156.894 häält ja erapooletuid 1.076 häält, kuna maksvusetuks tunnustati 1.469 häält.

2) et Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seaduse § 37 (RT 81 — 1933) esimese lõike alusel loetakse põhiseaduse muutmise eelnõu rahva poolt vastuvõetuks, kui eelnõu poolt on hääletanud vähemalt viiskümmend protsenti kõigi hääleõiguslike kodanike arvust, ning kuna rahvaalgatamise korras algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu "Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus" rahvahääletamisel 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 sai 739.416 hääleõiguslike kodanike arvust poolt 416.878 häält, seega üle viiekümne protsendi, mistõttu "Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus" rahva poolt on võetud vastu, —

otsustas kuulutada välja rahvaalgatamise korras algatatud ning rahva poolt rahvahääletamisel 14., 15. ja 16. oktoobril 1933 vastuvõetud "Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seaduse".

Algkirjale alla kirjutanud:

Riigikogu Esimees K. Einbund.

Sekretär J. Loosalu.

Asjadevalitseja E. Maddison.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rahvas andis head nõu. Rahvaleht, 1. september 1932, nr. 103, lk. 4.