Võrguadapter

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Võrgukaart)
Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada!
Võrgukaart (NIC)
Network card.jpg
1990ndatest pärit Etherneti võrgukaart, mis ühendati emaplaadile läbi ISA siini.
Ühendub

Emaplaadi võimalikud ühendused :

Võrkude loetelu, kuhu võimalikud ühendused :

Kiirused 10 Mbit/s
100 Mbit/s
1000 Mbit/s
kuni 160 Gbit/s
Levinumad tootjad Novell
Intel
Realtek
Broadcom

Võrguadapter või võrgukaart (inglise keeles network interface controller (NIC), network adapter või network card) on arvuti või mõne muu seadme riistvara osa, mis võimaldab luua ühenduse Interneti või LANiga. Võrku[1] ühendatud arvutid suhtlevad üksteisega kasutades eelnevalt kokkulepitud protokolle, saates üksteisele andmepakette.

Võrgukaart oli varem laienduskaart, mis sisestati emaplaadi pesasse. Tänu odavale ja laialt levinud Etherneti standardile on enamikul uuematel arvutitel võrguliides juba emaplaadile sisse ehitatud.

Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust kahe või enama seadme vahel. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele võrgukaartidele.

Võrguadapteri eesmärk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrguadapter võimaldab arvutil või mõnel muul seadmel üle interneti suhelda. Sellel on OSI nii füüsiline kiht (inglise keeles physical layer) kui ka andmekiht (data link layer). Füüsiline kiht ehk kõige alumine kiht suhtleb otse riistvaraga ja tagab andmete edastuse võrgus ja füüsilise ühenduse internetiga. Andmekiht on altpoolt teine kiht, mis kontrollib andmete õigsust enne, kui need füüsilisele kihile edasi annab. Võrguadapter võimaldab kasutajatel omavalel ühenduda nii juhtmega kui ka juhtmeta.

Kuigi on olemas ka teisi interneti tehnoloogiaid (näiteks token ring) on Ethernet levinud peaaegu kõikjal alates 1990-ndatest. Igal Ethernet võrgukaardil on olemas unikaalne 48-bitine seerianumber, mida nimetatakse MAC-aadressiks. Seda hoitakse kaardil paikneval ROM mälul. Igal Etherneti võrgus oleval arvutil peab olema võrgukaart oma unikaalse MAC-aadressiga. Tavaliselt on ohutu arvata, et ei ole olemas kahte samasuguse MAC-aadressiga võrgukaarti, kuna müüjad ostavad aadresse IEEE-st inglise keeles (Institute of Electrical and Eelectronics Engineers) Seal määratakse kaartidele nende tootmise hetkeks unikaalne aadress.

Arvestades seda, et võrgukaart oli kunagi emaplaadi laiend, mis käis selleks ette nähtud emaplaadil olevasse pesasse, siis nüüd tänu odavale ja laialt levinud Etherneti standardi kasutuselevõtuga on enamikel uuematel arvutitel võrguliides juba emaplaadi sisse ehitatud. Neil on kas siis Etherneti võimalused integreeritud emaplaadi kiibistikku või on emaplaadi PCI või uue PCI Express pesa kaudu ühendatud etherneti kiip.

Eraldiseisvat võrgukaarti pole tarvis, kui just pole vaja mitut liidest või mõnd muud tüüpi internetti ei kasutata. Uuematel emaplaatidel võib isegi olla sisseehitatud kahekordne võrguliides.

Rakendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaart rakendab elektroonilisi lülitusi, mis on vajalikud suhtlemiseks spetsiaalse füüsilise kihi ja andmekihiga nagu Ethernet või Token ring. See annab aluse võrgu täielikule protokollistikule, lubades suhtlemist väikestes arvutigruppides samas LAN-is ja läbi suurte võrgustike suunatavate protokollidega nagu näiteks IP.

Info edastamiseks on olemas neli tehnikat. Võrgukaart võib kasutada neist ühte või rohkemat.

  • Küsitlus on see, kui mikroprotsessor uurib programmi kontrolli all oleva seadme staatust.
  • Programmi sisend/väljund on see, kus süsteem alarmeerib kõnealust seadet, lisades seadme aadressi süsteemi aadressi transformaatorisse.
  • Katkestamisele orienteeritud sisend/väljund on see, kus seade annab mikroprotsessorile teada, et ta on valmis andmeid edastama.
  • DMA, ehk (otsene mälu juurdepääs) inglise keeles (direct memory access) on see, kus intelligentne seade eeldab süsteemi transformaatori kontrolli, et saada mälule otsest juurdepääsu. See eemaldab protsessorilt koormuse, kuid nõuab, et seadmel oleks endal eraldiseisev protsessor.

Tavaliselt on võrgukaardil RJ45, BNC või AUI pesa, kuhu on kinnitatud võrgukaabel ja mõned LED-id, et kasutajale märku anda kas internetiühendus on olemas ja kas toimub mingi andmeedastust.

Tavalised võrgukaardid on saadaval 10/100/1000 Mbit/s kiirustega. See tähendab, et nad toetavad maksimaalset mõttelist edastuskiirust 10/100/1000 Megabit-i sekundis. Mõnikord kasutatakse sõnu võrgukaart ja kontroller vaheldumisi, kui räägitakse võrgustikust, sest kõige tavalisem võrguseade on võrgukaart. Olgugi, et kaart on enamkasutatav sõna, ei ole see kõikehõlmav. Kontroller võib tähendada kaarti, mis installeeritakse arvutisse või varjatud seadet, mis on juba emaplaadile sisse ehitatud: ruuter, lisakaart, printeri liides või USB seade.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]