Kohtvõrk

Allikas: Vikipeedia

Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Kohtvõrgud võivad olla näiteks kodus, kontoris ja koolis. Kohtvõrku eristab laivõrgust üldjuhul suurem andmeedastuskiirus, väiksem geograafiline ulatus ning tasuliste andmesideliinide mittevajalikkus. Samuti saavad samasse kohtvõrku ühendatud arvutid omavahel näiteks printereid ja faile jagada. Kohtvõrku eraldab üldvõrgust (internetist) tulemüür. Kohtvõrke eristatakse võrgu topoloogia, pöördumisviisi ja töökiiruse järgi.

Varem kasutatud ARCNET ja Token Ring standarditel põhinevad kohtvõrgud on tänapäeval üldjuhul asendatud Etherneti tehnoloogiatel põhinevate keerdpaar-kaabelvõrkudega ja WiFi-ühendustega.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui suured ülikoolid ja laboratooriumid hakkasid 1960-ndate lõpus üha rohkem arvuteid kasutama, tekkis vajadus kiire siseühenduse järele. Lawrence Radiation Laboratory tegi 1970 kokkuvõtte nende kasvavast võrgust "Octopus".[1][2]

1974 arendas Cambridge'i ülikool välja enda Cambridge Ringi[3], kuid seda ei suudetud edukaks müügiartikliks arendada.

19731975 arendati Xerox PARCis välja Ethernet[4] ja võeti sellele patent.[5] 1976, kui süsteem oli PARCis kasutusele võetud, kirjutasid Metcalfe ja Boggs Ethernetist, kui valmis andmevahetussüsteemist, mis on mõeldud kohalikele arvutivõrkudele.[6]

Datapoint Corporation lõi 1976 ARCNETi ja avalikustas selle 1977.[7] Esimesena paigaldati see 1977. aasta detsembris Chase Manhattan Banki New Yorgis.[8]

Kaabliga ja kaablita kohtvõrk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaabliga ühendustel on kaks standardit :100BASE-T ja 1000BASE-T. 100BASE-T võimaldab kiirust kuni 100Mb/s, samas kui 1000BASE-T lubab 1000Mb/s ehk siis 1 Gb/s. Moodsatele emakaartidele integreeritakse BASE-T juba sisse, et kasutaja ise ei peaks seda endale muretsema. Etherneti kaablid võivad olla kui pikad tahes kaotamata sellega oma signaali kvaliteeti mis on nende suureks eeliseks.

Juhtmeta Ethernet on üks tavalisemaid ja lihtsamaid lahendusi, et end Internetiga ühendada. Selle plussiks on see, et ei ole tarvis mingeid kaableid vedada arvutite vahel vaid on vaja soetada endale ruuter. Andmeid saab edastada läbi seinade, põrandate ja muude objektide. Enamasti eelistavad seda inimesed, kes kasutavad sülearvuteid. Miinus selle juures on aga see, et kiirused ei ole nii suured kui juhtmega Ethernetil ja mida kaugemale ruuterist minna seda nõrgemat signaali see edastab. Juhtmeta Etherneti saavad kõik ennast ühendada, kellel on olemas vastav seade ja on selle raadiuses. Selle vältimiseks saab panna enda WLAN’ile (Wireless LAN) parooli, et vältida teiste inimeste ühendumist võrku.

Kohtvõrgu arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohtvõrku võib ühendada mitmesuguseid seadmeid.

Aktiivelementidena kasutatakse kohtvõrkudes:

  • jaoturit (hub) – seadet, mis jaotab signaali mitme võrku ühendatud seadme vahel.
  • kommuteerivat jaoturit (switching hub) – kõige olulisem erinevus jaoturist on kaadrite aadressi-tundlik edastus. Võimaldab võrke segmenteerida, osadeks jagada.
  • lüüsi (gateway) – ühendusseade teistsugust protokolli kasutava võrguga.

Kohtvõrgus olevad arvutid on ühendatud HUBi või Switchi (kontsentraatori või kommutaatori) abil teise arvuti või muu perifeerse seadmega. Omavahelise ühenduse jaoks kasutatakse kaableid (algselt koaksiaalkaabel, mille tänapäeval on kõrvale tõrjunud CAT3, CAT4, CAT5, CAT5e, CAT6 ja CAT7 UTP kaabeldused. Tänapäeval on spetsiaalsete seadmete abil võimalik luua ka traadita kohtvõrk.

Arvutivõrgus võivad arvutid ja seadmed olla omavahel ühenduses ka läbi kiudoptilise kaabli, kus ribalaius ja häirekindlus on võrreldes vaskkaabeldusega mitmeid kordi suurem.

Kohtvõrgu topoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohtvõrgu topoloogia[9] all vaadeldakse võrgu-komponentide omavahelise ühendamise füüsilist ja loogilist viisi. Füüsiline topoloogia määrab ära kuidas seadmed on füüsiliselt omavahel ühendatud ja loogiline topoloogia näitab kuidas andmed võrgus läbi seadmete liiguvad. Olenemata võrkude suurusest ja keerukusest koosnevad nad kolmest põhilülitusest: kahe seadme vaheline ühendus, siinühendus ja tähtühendus. Eristatakse siin-, ring-, täht- ja puutopoloogiat või nende kombinatsioone.

Tähttopoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõik tööjaamad on ühendatud kaabliga ühe keskseadme külge, milleks on tavaliselt HUB või mõni teine sama tööpõhimõttega seade. Tähttopoloogia eelis on see, et kui ühel kaablil tekib mingi tõrge ja see lakkab töötamast, siis kõik teised kaablid jäävad sellest puutumata, ehk siis ühenduse kaotab ainult see seade mille kaabel lakkas töötamast. Miinus on aga HUB keskseade. Kui see seade lakkab töötamast, siis lakkavad ka kõik sellega ühendatud kaablid ja seaded töötamast.

Ringtopoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõik tööjaamad ringtopoloogias on nii nimetatud kordajad ja moodustavad suletud ringi . Erinevalt täht topoloogiast ei ole ringtopoloogial lõpppunkte. Kordaja on kohtvõrku ühendatud tööjaama võrgukaart. Kuna iga kohtvõrku ühendatud tööjaama võrgukaart on kordaja, siis kõik jaamad kordavad sama signaali ja võimendavad seda, isegi kui see ei olnud neile suunatud. Ringtopoloogia plussid on kerge ülesseadmine,suure andmekogusega hakkama saamine ja vigade kerge üles leidmine. Miinused on aga andmete kopeerimine, kogu võrgu katkemine kui kusagil tekib mingi viga ning selle suurendamine mis eeldab kogu võrgu mahavõtmist ning siis uute seadmete lisamist enne kui võrgu saab taas töökorda.

Siintopoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siintopoloogia, mida vahel kutsutakse ka lineaarseks siintopoloogiaks on lihtne viis, mis ühendab ühe kaabliga kõik tööjaamad, ehk kõik jaamad jagavad ühte ja sama kaablit. Kõik tööjaamad ühendatud selle kaabliga näevad teiste sama kaabliga ühendatud tööjaamade liiklust. Kõige suurem miinus selle juures on just see sama ühe kaabliga ühendus. Kui see kaabel lakkab töötamast, siis kaotavad kõik ühendatud tööjaamad ühenduse.

Puutopoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puutopoloogia on loogiline arendus siintopoloogiast. See kujutab endast puukujulist hierarhilise struktuuriga sõlmede ühendust.Ühe kaabli külge on kinnitatud kõik tööjaamad. See topoloogia lubab võrgul laieneda dünaamiliselt ainult ühe aktiivse andmerajaga ükskõik millise kahe võrgu lõppunkti vahel.

Pöördumisviis kohtvõrgus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mingil ajahetkel saab kohtvõrgus toimida saatjana (andmeallikana) vaid üks võrku ühendatud terminalidest (arvutitest). Vältimaks mitme arvuti üheaegset pöördumist keskkonna (meediumi) poole, kasutatakse juurdepääsu võimaldamiseks kaht pöördumisviisi:

  • juhuslik ehk konkureeriv pöördumisviis, mille näiteks on CSMA/CD – liikluse ja põrke tuvastusega multipöördus;
  • determineeritud pöördumisviis, mille näiteks on Token ring – lubaringvõrk.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]