Kohtvõrk

Allikas: Vikipeedia

Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Kohtvõrgud võivad olla näiteks kodus, kontoris ja koolis. Kohtvõrku eristab laivõrgust üldjuhul suurem andmeedastuskiirus, väiksem geograafiline ulatus ning tasuliste andmesideliinide mittevajalikkus. Samuti saavad samasse kohtvõrku ühendatud arvutid omavahel näiteks printereid ja faile jagada. Kohtvõrku eraldab üldvõrgust (internetist) tulemüür. Kohtvõrke eristatakse võrgu topoloogia, pöördumisviisi ja töökiiruse järgi.

Varem kasutatud ARCNET-i ja Token Ringi standarditel põhinevad kohtvõrgud on tänapäeval üldjuhul asendatud Etherneti tehnoloogiatel põhinevate keerdpaar-kaabelvõrkudega ja WiFi-ühendustega.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kui suured ülikoolid ja teaduslaborid hakkasid 1960. aastate lõpus üha rohkem arvuteid kasutama, tekkis vajadus kiire siseühenduse järele. Lawrence Radiation Laboratory tegi 1970 kokkuvõtte nende kasvavast võrgust Octopus.[1][2]

1974 arendas Cambridge'i ülikool välja oma Cambridge Ringi[3], kuid sellest ei saanud edukat müügiartiklit.

19731975 arendati Xerox PARC-is välja Ethernet[4] ja võeti sellele patent.[5] 1976, kui süsteem oli PARC-is kasutusele võetud, kirjutasid Metcalfe ja Boggs Ethernetist kui valmis andmevahetussüsteemist, mis on mõeldud kohalikele arvutivõrkudele.[6]

Datapoint Corporation lõi 1976 ARCNET-i ja avalikustas selle 1977.[7] Esimesena paigaldati see 1977. aasta detsembris Chase Manhattan Banki New Yorgis.[8]

Kaabliga ja kaablita kohtvõrk[muuda | muuda lähteteksti]

Kaabliga ühendustel on kaks standardit :100BASE-T ja 1000BASE-T. 100BASE-T võimaldab kiirust kuni 100 Mbit/s, samas kui 1000BASE-T lubab 1000 Mbit/s ehk 1 Gbit/s. Moodsatele emakaartidele integreeritakse BASE-T juba sisse, et kasutaja ise ei peaks seda endale muretsema. Etherneti kaablid võivad olla kui pikad tahes, kaotamata sellega oma signaali kvaliteeti, mis on nende suureks eeliseks.

Juhtmeta Ethernet on üks tavalisemaid ja lihtsamaid lahendusi, mille abil saada Interneti-ühendus. Selle plussiks on see, et arvutite vahele pole tarvis vedada mingeid kaableid, vaid soetada tuleb ruuter. Andmeid saab edastada läbi seinte, põrandate ja muude objektide. Enamasti eelistavad seda inimesed, kes kasutavad sülearvuteid. Miinus selle juures on aga see, et kiirused ei ole nii suured kui juhtmega Ethernetil ja mida kaugemale ruuterist minna, seda nõrgemat signaali see edastab. Traadita Ethernetiga saavad ühenduse luua kõik, kellel on olemas vastav seade ja kes asuvad selle raadiuses. Selle vältimiseks saab panna oma WLAN-võrgule (Wireless LAN) parooli.

Kohtvõrgu arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtvõrku võib ühendada mitmesuguseid seadmeid.

Aktiivelementidena kasutatakse kohtvõrkudes:

  • jaoturit (hub) – seadet, mis jaotab signaali mitme võrku ühendatud seadme vahel;
  • kommuteerivat jaoturit (switching hub) – kõige olulisem erinevus jaoturist on kaadrite aadressitundlik edastus. Võimaldab võrke segmenteerida, osadeks jagada;
  • lüüsi (gateway) – ühendusseade teistsugust protokolli kasutava võrguga.

Kohtvõrgus olevad arvutid on ühendatud jaoturi või Switchi (kontsentraatori või kommutaatori) abil teise arvuti või muu perifeerse seadmega. Omavahelise ühenduse jaoks kasutatakse kaableid (algselt koaksiaalkaabel, mille tänapäeval on kõrvale tõrjunud CAT3, CAT4, CAT5, CAT5e, CAT6 ja CAT7 UTP-kaabeldused. Tänapäeval on spetsiaalsete seadmete abil võimalik luua ka traadita kohtvõrk.

Arvutivõrgus võivad arvutid ja seadmed olla omavahel ühenduses ka läbi kiudoptilise kaabli, kus ribalaius ja häirekindlus on võrreldes vaskkaabeldusega mitu korda suurem.

Kohtvõrgu topoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtvõrgu topoloogia[9] all vaadeldakse võrgukomponentide omavahelise ühendamise füüsilist ja loogilist viisi. Füüsiline topoloogia määrab ära, kuidas seadmed on füüsiliselt omavahel ühendatud, ja loogiline topoloogia näitab, kuidas andmed võrgus läbi seadmete liiguvad. Olenemata võrkude suurusest ja keerukusest koosnevad nad kolmest põhilülitusest: kahe seadme vaheline ühendus, siinühendus ja tähtühendus. Eristatakse siin-, ring-, täht- ja puutopoloogiat või nende kombinatsioone.

Tähttopoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik tööjaamad on ühendatud kaabliga ühe keskseadme külge, milleks on tavaliselt jaotur (HUB) või mõni muu sama tööpõhimõttega seade. Tähttopoloogia eelis on see, et kui ühel kaablil tekib mingi tõrge ja see lakkab töötamast, siis kõik teised kaablid jäävad sellest puutumata, ehk ühenduse kaotab ainult see seade, mille kaabel lakkas töötamast. Miinus on aga jaoturi keskseade. Kui see seade lakkab töötamast, siis lakkavad töötamast ka kõik sellega ühendatud kaablid ja seadmed.

Ringtopoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik tööjaamad ringtopoloogias on niinimetatud järgurid ja moodustavad suletud ringi. Erinevalt tähttopoloogiast ei ole ringtopoloogial lõpp-punkte. Järgur on kohtvõrku ühendatud tööjaama võrgukaart. Kuna iga kohtvõrku ühendatud tööjaama võrgukaart on järgur, siis kõik jaamad kordavad sama signaali ja võimendavad seda, isegi kui see ei olnud neile suunatud. Ringtopoloogia plussid on kerge ülesseadmine, suure andmekogusega hakkama saamine ja vigade kerge ülesleidmine. Miinused on aga andmete kopeerimine, kogu võrgu katkemine, kui kusagil tekib rike, ning selle suurendamine, mis eeldab kogu võrgu mahavõtmist ja uute seadmete lisamist.

Siintopoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Siintopoloogia, mida vahel kutsutakse ka lineaarseks siintopoloogiaks, on lihtne viis, mis ühendab ühe kaabliga kõik tööjaamad, ehk kõik jaamad jagavad ühte ja sama kaablit. Kõik tööjaamad, mis on ühendatud selle kaabliga, näevad teiste sama kaabliga ühendatud tööjaamade liiklust. Kõige suurem miinus selle juures on just see sama ühe kaabliga ühendus. Kui see kaabel lakkab töötamast, siis kaotavad kõik ühendatud tööjaamad ühenduse.

Puutopoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Puutopoloogia on loogiline arendus siintopoloogiast. See kujutab endast puukujulist hierarhilise struktuuriga sõlmede ühendust. Ühe kaabli külge on kinnitatud kõik tööjaamad. See topoloogia lubab võrgul laieneda dünaamiliselt ainult ühe aktiivse andmerajaga ükskõik millise kahe võrgu lõppunkti vahel.

Pöördumisviis kohtvõrgus[muuda | muuda lähteteksti]

Mingil ajahetkel saab kohtvõrgus toimida saatjana (andmeallikana) vaid üks võrku ühendatud terminalidest (arvutitest). Vältimaks mitme arvuti üheaegset pöördumist keskkonna (meediumi) poole, kasutatakse juurdepääsu võimaldamiseks kaht pöördumisviisi:

  • juhuslik ehk konkureeriv pöördumisviis, mille näiteks on CSMA/CD – liikluse ja põrke tuvastusega multipöördus;
  • determineeritud pöördumisviis, mille näiteks on Token ring – lubaringvõrk.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]