PC-kaart

Allikas: Vikipeedia
PC-kaart
Võrgukaart
Loomise aasta 1991
Järeltulija ExpressCard
Ühendusviis paralleelühendus
Kiirus 133 MB/s
Käigultvahetus Jah
Väline liides Jah

PC-kaart (algselt PCMCIA-kaart) on lisaseadmete riistvaraliides sülearvutite jaoks. PC-kaardi (nagu ka selle järeltulija ExpressCardi) standardi töötas välja grupp firmasid ühise nime all Personal Computer Memory Card International Association (PCMCIA).

1989. aastal lõid üle 100 USA arvutitööstuse firma organisatsiooni Personal Computer Memory Card International Association, et konkureerida Jaapani JEIDA mälukaardi seadmetega. 1991. aastal need kaks standardit ühendati (JEIDA 4.1 või PCMCIA 2.0).

PC-kaart oli algselt mõeldud arvuti mälu laiendamiseks, kuid sülearvuti lisaseadmete ühtse standardi olemasolu viis selleni, et hakati tootma ka teisi seadmeid. Tüüpilised seadmed olid võrgukaardid, modemid ja kõvakettad. Kõik modernsed PC-kaardi seadmed on käigult vahetatavad.

Paljud sülearvutid tulid 1990. aastatel kahe tüüp-II pesaga üksteise peal, ilma lahutava seinata. Selline lahendus lubas kasutada kas kahte tüüp-II kaarti, ühte topeltpaksu kaarti või ühte tüüp-III kaarti.

PC-kaardi pesa on tänapäeva sülearvutitest peaaegu kadunud. Seda asendavad ExpressCard ja USB.

Nimetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Xircom RealPort (ülemine) tüüp-III ja 3Com (alumine) tüüp-II.

PCMCIA tuleb Personal Computer Memory Card International Association (Personaalarvuti mälukaardi rahvusvaheline assotsiatsioon), asutus kes määratles ja arendas välja selle standardi. Kuigi see akronüüm selgelt kirjeldas standardi algset mõtet, oli keeruline seda meeles pidada ja välja öelda ning vahel viidati sellele kui "People Can't Memorize Computer Industry Acronyms" (Inimesed ei suuda meenutada arvutitööstuse akronüüme). Et aidata kaasa turundusele ja standardi laienemisele, võttis IBM kasutusele termini PC-kaart (PC Card), kasutades seda edaspidi alates PCMCIA versioon 2st. Kuigi organisatsiooni nimi viitas mälukaartidele, polnud standard limiteeritud ainult mäluseadmetele. Neid kaarte kasutatakse juhtmevaba ühenduse loomiseks, modemi ja teiste funktsioonide jaoks sülearvutites. PCMCIA saadeti laiali 2009. aastal ja kõik nende tegevusalad on nüüd hallata organisatsioonil nimega USB Implementer's Forum.

Tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõik PC-kaardi tüübid kasutavad ühesugust kahe realist 68 pinnist ühendusliidest. Kaardid on 85,6mm pikad ning 54mm laiad. Algne standard oli nii 5V kui 3,3V kaartide jaoks. 3,3V kaartidel on võti kaardi külje peal, et kaitsta neid 5V pessa pannes. Mõned kaardid ja pesad töötavad mõlema pingega vastavalt vajadusele. Esialgne standard ehitati 'enhanced' 16-bit ISA platvormile.

Tüüp-I[muuda | redigeeri lähteteksti]

Originaalse spetsifikatsiooni (versioon 1.x) järgi disainitud kaardid on Tüüp-I kaardid ja neil on 16-bitine liides. Nad on 3,3mm paksused. Tüüp-I kaardid on tavaliselt mälu seadmed nagu muutmälu, välkmälu ja SRAM kaardid.

Tüüp-II[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüüp-II seadmed võisid olla 16- või 32-bitised. Kaardi paksus on 5mm. Tüüp-II tutvustas I/O tuge, lubades seadmeid ühendada järjestikku või pakkudes pesasid erinevatele liidestele, mida arvutil endal polnud. Näiteks modemid, võrgu- ja TV-kaardid. Kuna kaart ise on väga õhuke, siis tulid enamus Tüüp-II kaarte pisikese liidesega kuhu sai ühendada lühikese juhtme otsas oleva täismõõdus pesa. Mõningatel kaartidel on kaardi lõpus muhk, kuhu on pesa sisse ehitatud. Selline ehitus on robustsem ja mugavam kasutada, kuid võib ära blokeerida teise kaardi pesa, kui nad asetsevad üksteise peal.

Tüüp III[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüüp-III seadmed võisid olla samuti 16- või 32-bitised. Need kaardid on 10,5mm paksud, lubades nendesse mahutada seadmeid mis ei mahu Tüüp-I ja Tüüp-II kaartidesse. Näiteks kõvaketta kaardid ja liidese kaardid täissuuruses ühendus pesadega.

Tüüp-IV[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toshiba tutvustas küll Tüüp-IV kaarte, aga need pole ametlikult standardiseeritud PCMCIA poolt. Kaardi paksus on 16mm.

Ühendusliides[muuda | redigeeri lähteteksti]

PC-kaart kasutab 68 pinnist liidest. Pinnid on kahes reas, kummaski reas 34 pinni. Kahe pinni vahe on 1,27mm. Liidese emane osa on kaardil, isane arvutil. Toite ja maanduse pinnid on veidi pikemad, kui signaali pinnid, lubades nendega esimesena ühenduda.

16-bitise liidese pinnid
Pin # Signaali nimi Pin # Signaali nimi
1 Ground 35 Ground
2 Data 3 36 Card detect 1
3 Data 4 37 Data 11
4 Data 5 38 Data 12
5 Data 6 39 Data 13
6 Data 7 40 Data 14
7 Card Enable 1 41 Data 15
8 Address 10 42 Card Enable 2
9 Output Enable 43 Refresh
10 Address 11 44 IO Read
11 Address 9 45 IO Write
12 Address 8 46 Address 17
13 Address 13 47 Address 18
14 Address 14 48 Address 19
15 Program/Write Enable 49 Address 20
16 Ready 50 Address 21
17 Vcc 51 Vcc
18 Programming and periferial supply 1 52 Programming and peripherial supply 2
19 Address 16 53 Address 22
20 Address 15 54 Address 23
21 Address 12 55 Address 24
22 Address 7 56 Address 25
23 Address 6 57 Reserveeritud
24 Address 5 58 Reset
25 Address 4 59 Extend Bus Cycle
26 Address 3 60 Input Port Acknowledge
27 Address 2 61 Register Select and IO Enable
28 Address 1 62 Battery Voltage Detect 2 / Audio Digital Waveform
29 Address 0 63 Battery Voltage Detect 1 / Card Status Changed
30 Data 0 64 Data 8
31 Data 1 65 Data 9
32 Data 2 66 Data 10
33 Write Protect/IO Port Is 16-bit 67 Card Detect 2
34 Ground 68 Ground

Kaardi Informatsiooni Struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaardi Informatsiooni Struktuur (Card Information Structure – CIS) on info, mis on salvestatud kaardile ja sisaldab andmeid formaadi ning organisatsiooni kohta. Lisaks on seal info:

  • Kaardi tüüp
  • Toetatud toite seaded
  • Toetatud säästu režiimid
  • Tootja
  • Mudeli number
  • Jne

Kui arvuti ei tunne kaarti ära, siis on see tihti sellepärast, et CIS on kas kahjustatud või kaduma läinud.

CardBus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaks Xircom RealPort Ethernet/56k modemit. Ülemine on CardBus ja alumine on 5 voldine PCMCIA kaart.

CardBus on PCMCIA 5.0 või hilisemad (JEIDA 4.2 või hilisemad) 32-bitised PCMCIA seadmed. Tutvustati 1995 aastal ja sülearvutites alates 1997. CardBus on 32-bitine, 33MHz PCI siin PC-kaardi kujul. CardBus toetab bus mastering’i, mis lubab seadmel suhelda otse teiste seadmetega või mäluga, ilma keskprotsessorit tülitamata.

CardBus seadmetel disainiti sälk vasakus ees otsas veidi kitsam, et 32-bitist seadet ei saaks torgata varasematesse pesadesse, mis toetavad ainult 16-bitiseid seadmeid. Enamus uuemaid pesasid aktsepteerivad mõlemaid, nii CardBus kui vanu 16-bitiseid PC-kaarte. CardBus kaarte saab eristada vanematest kuld riba ja 8 väikese tihvti järgi mis on kaardi peal pistikupesa kõrval.

CardBus’i ühenduskiirus 32-bit ’burst’ režiimis oleneb ülekande viisist: byte mode – 33 MB/s, word mode – 66 MB/s, dword mode – 132 MB/s.

CardBay[muuda | redigeeri lähteteksti]

CardBay on teisend, mis lisati PCMCIA spetsifikatsiooni 2001 aastal. Sellega taheti lisada ühilduvust USB ja IEEE 1394’ga, kuid ei võetud täielikult omaks ning ainult mõned sülearvutid omavad PC-kaardi kontrollerit CardBay võimalusega. See rakendus töötati välja Microsofti ja Inteli Drive Bay initsiatiivil.

Järglased ja variatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liidesest arenes välja generatsioon välkmälu kaarte, mis parandasid Tüüp-I kaartide suurust ja kasutatavust: CompactFlash, MiniCard, P2 Card ja SmartMedia.

ExpressCard on hilisem spetsifikatsioon PCMCIA’st. See pidi asendama PC-kaardi. Ehitatud ümber PCI Express ja USB 2.0 standardite. PC-kaardi standard suleti edasiseks arenduseks ja PCMCIA soovitas tulevates toodetes kasutada ExpressCard liidest. 2007 aastast oli enamustel sülearvutitel ainult ExpressCard pesad või polnud kumbagi (jättes laiendus võimalused USB ja/või FireWire hooleks).

Kuna ExpressCard ja CardBus pesad on füüsiliselt ja elektriliselt mitteühilduvad, siis lihtne mehaaniline adapter nende kahe liidese vahele ei sobi. Aga mõned firmad toodavad vastavaid adaptereid (ExpressCard -> CardBus ja Cardbus -> ExpressCard), lubades kasutada vanemaid kaarte uuemates arvutites ja vastupidi. Samuti on olemas PC-kaardi adapterid mida sai panna lauaarvuti ISA või PCI siini. Vahel müüdi juhtmevabu võrgukaarte koos PCI adapteriga, et vajadusel saaks ka lauaarvutis seda kasutada.

Tehnoloogia iganemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäevaks on USB seadmed võtnud üle peaaegu kõik funktsioonid, milleks PC-kaarte varasemalt kasutati. Vanu CardBus seadmeid saab kasutada ExpressCard’i pessa ühendatud adapteriga.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]