Mine sisu juurde

Tallinna trollibussiliiklus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Trolliliiklus Tallinnas)
Tallinna trollibussiliiklus
Trollibuss Solaris Trollino 18
Andmed
Tüüp trollibuss
Asum  Eesti, Tallinn
Avati 1965
Pikkus 39 km
Liinid 0
Operaator(id) Tallinna Linnatranspordi AS
Commons Commons: Tallinna trollibussiliiklus

Trollibussiliiklus Tallinnas algas 1965. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel 1987–2000.

Liikluse korraldaja

[muuda | muuda lähteteksti]

Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus.

1997–2012 korraldas trolliliiklust Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis.[1]

18. juulil 2012 ühendati koondis Tallinna Autobussikoondise AS-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime Tallinna Linnatranspordi AS.[2][3][4]

Alates 2017. aastast töötas Tallinnas neli trolliliini.

Alates 1. novembrist 2024 on trolliliiklus Tallinnas peatatud kuni uute akutrollide saabumiseni.[5]

Tallinna trollibussiliikluse ajaloost

[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. [6]

Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. [6]

1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa ZIU-5 trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. [6]

Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. [6]

Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. [6]

Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. [6]

1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. [6]

Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. [6]

Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. [6]

Esimene partii Škoda 9T trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. [6]

Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti otsus Õismäe liini ehitamise kohta suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. [6]

Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul käivitati Tallinnas veel mitmeid uusi trolliliine. [6]

Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. [6]

1979. aasta sügisel saabusid esimesed kandilise kerega kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. [6]

1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. [6]

1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. [6]

Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. [6]

Tallinna trolliliinid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ideekavandid

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesi Balti jaamast lähtuvaid trolliliine kavandati juba 1940. aastate teisel poolel, marsruutidel Pirita – Südalinn – Balti jaam, Kopli – Balti jaam ja Balti jaam – Pirita – Merivälja. 1954. aastal kavandati trolliliini Balti jaam – Stalini väljak.[7]

Väljaehitatud trolliliinid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nr1. lõpp-peatus2. lõpp-peatusMarsruutKäigus alatesPraegusel kujul alatesSuletudMärkused
1MustamäeKaubamajaE. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)196519772024Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast

Asendatud bussiliiniga 81

2MustamäeEstoniaE. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak196719692012Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A
3MustamäeKaubamajaAkadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)196919772024Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast

Asendatud bussiliiniga 83

4KeskuseBalti jaamKeskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee197019922024Asendatud bussiliiniga 84
5MustamäeBalti jaamE. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee197119712024Asendatud bussiliiniga 85
6Väike-ÕismäeKaubamajaÕismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)198019832016Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast.

Asendatud bussiliiniga 42

7Väike-ÕismäeBalti jaamÕismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee 198019812016Asendatud bussiliiniga 43
8Väike-ÕismäeVabaduse väljakÕismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak 198219822000Asendatud bussiliiniga 22
9KeskuseKopliKeskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t198719922017Asendatud bussiliiniga 72

Trollide lõppjaamad ja -peatused

[muuda | muuda lähteteksti]
Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, Keskuse tänav 5

Lõppjaamad

[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpp-peatused

[muuda | muuda lähteteksti]

Trollidepood

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Paldiski maantee depoo

1957. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala Paldiski maantee 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt Ädala tänav 7 Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti laohoonetes.[11] Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida 1970. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid 1973. aastaks.[12]

  • Mustamäe tee depoo

Depoo anti käiku 30. detsembril 1982.[10] Mustamäe tee ja Linnu tee nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.[12] 2001. aastal trollidepoo suleti.

Veerem

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed trollibussid – Saratovi oblastis Engelsi linnas valmistatud üheksa ZiU-5 – saabusid Tallinna 10. juunil 1965.[11] Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega.

Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe

Trollibussiliikluse lühendamine

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 15. detsembril 1999 võttis tollane Tallinna linnapea Jüri Mõis korduvalt sõna ühistranspordi vastu, pooldades trollide kaotamist.[13][14][15][16]
  • 1. aprillist 2000 lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel 8. trolliliini teenindamisega ning see liin asendati bussiga number 22.[17]
  • 28. septembril 2000 – Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.[17]
  • 1. detsembril 2012 – trolliliin 2 asendati bussiliinidega 24 ja 24A. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval.
  • 1. jaanuaril 2016 – trolliliinid 6 ja 7 asendati bussidega 42 ja 43. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. Enno Tamme sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega.
  • 2. mail 2017 – trolliliin 9 asendati bussiga 72. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid.

Transpordianalüütik Hannes Luts nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud Tallinna Autobussikoondise lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte Tallinna Linnatranspordi AS ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad Tartu maanteel on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts rohepesuks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning aku hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.[18][19][20][21]

  • 25. jaanuaril 2022 alustasid esimesed TLT ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite.[22]
  • 7. veebruaril 2024 avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde.[23]

"Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu Mustamäe tee, Sõpruse puiestee, aga ka Paldiski maantee ja Laagna tee. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile". - Tallinna abilinnapea Vladimir Svet[24]

  • 7. märtsil 2024 lõpetas AS Tallinna Linnatransport (TLT) ühissõidukitel välireklaami eksponeerimise.[25]
  • 1. novembril 2024 trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal.[26]

Statistika

[muuda | muuda lähteteksti]

2024. aasta 1. novembril trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal.[26]

2025. aasta veebruari seisuga oli trollipargis arvel 4 trolli: 3 Solarist ja 1 Škoda.[27]

Aasta Liine Trollibusse Liinikilomeetreid Sõitjaid
2006[28] 8 122 (+1 buss) 6,5 mln 34 mln
2007[29] 8 120 (+1 buss) 6,2 mln 34 mln
2008[30] 8 119 (+1 buss) 6,3 mln 32,6 mln
2009 8 119 (+1 buss)
2010 8 112 (+1 buss)
2011 8 104
2012 8 99
2013 7 91
2014[31] 7 88 4,6 mln
2015[31] 7 75 4,4 mln
2016[32] 5 63 3,0 mln
2017[32] 5 53 2,4 mln
2018[32] 4 53 2,2 mln
2019[32] 4 50 2,2 mln
2020[32] 4 45 2,2 mln
2021 4 45 ~2 mln
2022 4 45 ~2 mln
2023 4 45 ~2 mln 10,2 mln
2024[27] 4 44 ~2 mln
2025[26] 4 44 0 0
2026[26] 4 44 (eeldatavasti)

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS[alaline kõdulink]
  2. ↑ TAKi & TTTK koondumisteave, tak.ee
  3. ↑ "Mis on koondumine?", tak.ee
  4. ↑ Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran "Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi" Pealinn, 30.04.2012
  5. ↑ ERR, Merilin Pärli | (31. oktoober 2024). "Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud". ERR. Vaadatud 31. oktoobril 2024.
  6. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Transpordi ja logistika ajalugu. Seilecs. 2024. ISBN 9789916985212.
  7. ↑ Troll. Ajalugu.[alaline kõdulink] TTTK
  8. 1 2 TTTK / Ajalugu / Troll[alaline kõdulink]
  9. ↑ Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110
  10. 1 2 Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109
  11. 1 2 Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102
  12. 1 2 Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105
  13. ↑ "Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist" Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999
  14. ↑ Kaido Tiits "Mõis pühib trollid tänavalt" Õhtuleht, 22. detsember 1999
  15. ↑ "Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks" Postimees, 24.09.2010
  16. ↑ Toivo Tänavsuu "Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine" Eesti Ekspress, 29. märts 2012
  17. 1 2 Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand
  18. ↑ Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?
  19. ↑ Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?
  20. ↑ Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?
  21. ↑ Hannes Luts: linna­transpordi müüdid
  22. ↑ "TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega | Tallinn". www.tallinn.ee. 25. jaanuar 2022. Vaadatud 8. juunil 2024.
  23. ↑ ERR, Marko Tooming | (7. veebruar 2024). "Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist". ERR. Vaadatud 7. juunil 2024.
  24. ↑ https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale
  25. ↑ "TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks". Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT). 7. mai 2024. Vaadatud 8. juunil 2024.
  26. 1 2 3 4 "1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni". Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT). 27. juuni 2024. Vaadatud 27. juunil 2024.
  27. 1 2 "Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri". transphoto.org. Vaadatud 7. juunil 2024.
  28. ↑ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt
  29. ↑ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt
  30. ↑ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt
  31. 1 2 TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf
  32. 1 2 3 4 5 TLT Majandusaruanne 2020
  33. Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS) Ühistranspordi galerii

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_trollibussiliiklus&oldid=7037829"