Toomas Karjahärm

Toomas Karjahärm (sündinud 23. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Hariduskäik

• 1962 Tallinna 22. Keskkool
• 1970 Tartu Riiklik Ülikool ajaloo erialal
• 1974 ajalookandidaat (Eesti NSV Teaduste Akadeemia)
• 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia)

Elukäik

1970–1975 oli ta nooremteadur Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, 1972–1990 õppejõud, 1984. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis . Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end Leningradi, Toronto ja Jyväskylä ülikoolis.

Tema peamine uurimisvaldkond on uusaja poliitiline ja ideedeajalugu (sh Eesti, Venemaa ja NSV Liit), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja historiograafia.

Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost 1850–1987 triloogia koos Väino Sirkiga, monograafia kunstnike ja muusikute represseerimisest 1940–1953 koos Helle-Mai Lutsuga, kolm monograafiat Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks monograafiat 1905. aasta revolutsioonist Eestis, osalenud üldkäsitluste, entsüklopeediate, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas (Hans Kruus, Konstantin Päts, Peeter Tarvel) koos Hando Runneliga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees.

Karjahärm osales Eesti iseseisvuse taastamisel ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani 1989 aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, 1997 asutas Vene Uurimiskeskuse Tallinna Pedagoogikaülikooli juures.

Saanud Eesti Vabariigi teaduspreemia 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023; esitati Eesti Teaduste Akadeemia liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirkiga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja Tuna artiklipreemia laureaat 2015; Õpetatud Eesti Seltsi auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kollektsiooni.

Seltsid

• Akadeemiline Ajalooselts
• Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus
• Õpetatud Eesti Selts (auliige)
• Association for the Advancement of Baltic Studies
• National Movements & Intermediary Structures in Europe

Tunnustus

• 1988 – Eesti NSV teeneline teadlane
• 1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos Väino Sirkiga
• 1999 – Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste valdkonnas
• 2001 – Valgetähe medaliklassi teenetemärk
• 2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia
• 2020 – Tallinna Ülikooli teenetemärk
• 2021 -- Eesti ajalookirjanduse aastapreemia

Teoseid

• Eesti revolutsioonitules 1905–1907. Koos Raimo Pullatiga. Tallinn: Eesti Raamat, 1975.
• Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг. Tallinn: Eesti Raamat, 1987
• Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Koos Väino Sirkiga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7
• Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997
• Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0
• Konstantin Päts. Eesti riik, I-II. Koostaja koos Hando Runneliga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9
• Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0
• Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940. Koos Väino Sirkiga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X
• Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik. Koostaja koos Hando Runneliga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2
• Unistus Euroopast. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8
• Hans Kruus. Balti küsimus. Koostaja koos Hando Runneliga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0
• Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953. Koos Helle-Mai Lutsiga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1
• Vana Narva: ehitised ja inimesed. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2
• Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987. Koos Väino Sirkiga. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3
• Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Autor koos Andres Andreseni jt-ga, tegevtoimetaja koos Tiit Rosenbergiga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9
• Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4
• 1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3
• 1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8
• 1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4
• Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8
• Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5

Õpikud ja õppematerjalid

• Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile. Koostaja koos Andres Adamsoniga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7
• Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale. Koostaja koos Andres Adamsoniga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7
• Eesti ajalugu gümnaasiumile. Koos Andres Adamsoniga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1
• Ajaloolase käsiraamat. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4
• Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8

Intervjuud

• Sirp ja Vasar. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981
• Aja Pulss. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16
• APN. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988
• (Oksana Petrunko) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988
• Ilmar Palli. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6
• Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988
• Päivi Toivonen. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988
• Peeter Raidla. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989
• V. Ivanov. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297
• Riitta Anttikoski. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997
• Uku Toom. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998
• Ilmar Palli. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999
• Sulev Hallik. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999
• Jaak Urmet. Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt, arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004
• Viio Aitsam. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005
• Maiki Voore. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009

Välislingid

• Toomas Karjahärm Eesti Teadusinfosüsteemis
• Karjahärm, Toomas, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv (andmebaas Fotis), fond 712
• A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm, Rahva Hääl, 10. mai 1974
• Toomas Karjahärm teaduspreemia humanitaarteaduste alal. Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1999. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1999. ISBN 9985-50-256-6
• Margus Mets. Eilsest targemana?, Rahva Hääl, 27. veebruar 1988
• Д. Казутин. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик, Московские новости, 28 февраля 1988
• (А. П. Корелин, В. В. Шелохаев. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века, Вопросы истории, 1988, № 11
• H. Ajaloo valgete laikude täitmine, Vaba Eestlane (Toronto), 12, 24. aprill 1990
• Marek Kallin. Surve ja vastupanu, Sõnumileht, 21. aprill 1997
• Nädala raamat, Sõnumileht, 21. juuni 1997
• Teet Veispak. Raamat eesti intelligentsi sünnist, Eesti Päevaleht, 17. juuli 1997
• Rein Ruutsoo. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund, Eesti Ekspress, 1. august 1997
• Malle Salupere. Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse, Postimees, 17. september 1997
• Tõnu Tannberg. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus, Sirp, 8. august 1997
• Frants Kupp. Raamat eesti haritlaskonnast, Õpetajate Leht, 24.oktoober 1997
• Ea Jansen. Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917, Tuna, 1998, nr. 1
• Peep Pillak. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks, Eesti Päevaleht (Stockholm), 2. aprill 1998
• Andrei Hvostov. Meie vastus Chamberlainile, Eesti Ekspress, 11. detsember 1998
• Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55, Eesti Päevaleht, 23. märts 1999
• Ants Juske. Päts kajab kõneleval ajastul, Eesti Päevaleht, 20. juuli 1999
• Hannes Oja. Eesti haritlaskond eestluse kandjana, Vaba Eestlane (Toronto), 11. jaanuar 2000
• Ulrike Plath, Karsten Brüggemann. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000
• David Vseviov. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000
• Peeter Järvelaid. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002
• Rein Veidemann. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002
• Peeter Järvelaid. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002
• Marek Tamm. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002
• Peeter Järvelaid. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002
• Karsten Brüggemann. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3
• Märt Väljataga. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003
• Marek Tamm. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004
• Teet Veispak. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004
• Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004
• Eero Medijainen. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005
• Aarne Ruben.Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005
• Teet Veispak. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005
• Teet Veispak. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006
• Immo Mihkelson. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006
• Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006
• Kaarel Tarand. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7
• Jaak Allik. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007
• Mart Laar. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007
• Rein Ruutsoo. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007
• Rein Veidemann. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010
• Andres Luure. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010
• Vello Helk. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010
• Pekka Erelt. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010
• Toivo Ülo Raun. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011
• Tõnu Tannberg. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012
• Karsten Brüggemann. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012
• Lea Leppik. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4
• Karsten Brüggemann. Der imperial turn in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013
• Peeter Järvelaid. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151
• Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192
• Kersti Lust. Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga, Sirp, 9. mai 2014
• Lauri Kann. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - Akadeemia, 2015, nr 9, lk 1690-1694.
• Lauri Kann. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385
• Toomas Hiio. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183
• Kersti Lust. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156.
• Mart Kuldkepp. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016
• Mart Kuldkepp. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428
• Kalev Vilgats. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018
• Tarmo Vahter. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48
• Seppo Zetterberg. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3