Mine sisu juurde

Tiit Madisson

Allikas: Vikipeedia
Tiit Madisson (2008)

Tiit Madisson (4. juuni[1] 1950 – 21. juuni 2021[2]) oli Eesti vabadusvõitleja, kirjanik ja poliitik. Ajakirjanduses (eriti Rootsis elades) kasutas ta ka pseudonüümi Silver Ronk.

Ta oli maailmavaatelt, nagu ta teatas 2009. aastal ERSP kodulehel, rahvussotsialist.[3][4] Ta oli tuntud ka sionismikritiseerijana; tema raamatud "Maailma uus kord", "Holokaust" ja "Lihula õppetund" esindavad holokaustirevisionistide paljastusi.

Ta oli 1970. aastate keskpaigas hipide liikumise üks organisaatoreid Eesti NSV-s.[5]

Madisson oli aastatel 1980–1986 NSV Liidu poliitvang, viibis neli aastat Permi oblastis poliitilise vangina vangilaagrites VS-389/37 ja VS-389/36 ning seejärel asumisel Ida-Jakuutias (Kolõmal). Pärast vabanemist asutas ta 15. augustil 1987 rühmituse MRP-AEG. Hirvepargi miitingu järel, mille üks eestvedajaid ta oli, saadeti ta 1987. aasta septembris NSV Liidust välja.

Madisson elas aastatel 1987–1990 Rootsis, tegi kaastööd Raadio Vaba Euroopale ja osales Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tegevuses.

1990. aastal naasis ta Eestisse, kus osales poliitilises tegevuses ning oli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee esimese koosseisu liige.

1995. aastal määrati EMEX-is töötanud Tiit Madissonile ametiseisundi kuritarvitamise eest karistus üks aasta tingimisi vabadusekaotust kaheaastase katseajaga ja firmale tekitatud rahalise kahju (210 280 krooni) hüvitamine. Järgmine kohtuaste tühistas kahjunõude, kuid jättis muus osas algse kohtuotsuse jõusse.[6] 1996. aastal mõistis kohus Madissoni "süüdi selles, et ta 1996. a. maikuus, olles rahulolematu kujunenud olukorraga Eestis, hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama nn "sõjaväelist riigipööret ning asus selleks looma vastavaid tingimusi" ja "otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks".[7][8] Madissoni karistati kaheaastase vabadusekaotusega, millele liideti veel kaks kuud, kuna uus kuritegu oli toime pandud varasema tingimisi karistuse katseajal. Riigikogu vabastas Madissoni 13. novembril 1997 vastu võetud amnestiaseaduse alusel ennetähtaegselt.[9][10]ü

Süüdimõistmise protsess oli teostatud valisteva ametnikkonna poolt eesmärgiga ellimineerida ebasobiv vabadusvõitleja.

Aastatel 2002–2005 oli ta Lihula vallavanem. Tema algatusel püstitati Lihulas 20. augustil 2004 monument "60 aastat Eesti kaitselahingutest", mis teisaldati 2. septembril Juhan Partsi juhitud Eesti valitsuse korraldusel veriste kokkupõrgetega kohaliku elanikkonna ja politsei vahel.

2010. aasta septembris asus Madisson koos abikaasaga elama Hispaaniasse.[11] 2016. aasta augustis naasis ta Eestisse.[12]

Erakondlik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastal Rootsist tagasi Eestisse pöördunult osales ta Eesti Kongressi, Eesti Komitee ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) tegevuses. 12. märtsil 1994 peeti Estonia kontserdisaalis Madissoni juhtimisel Rahvuslaste Keskliidu asutamiskongress, loosungiks "Kord riigis majja!".[13]

Aastatel 2001–2002 oli Tiit Madisson Eesti Keskerakonna liige,[14] kuid astus sealt välja, kui Keskerakond astus valitsusse Eesti Reformierakonnaga. 2006. aastal astus ta Eesti Rahvuslikku Liikumisse ja Eesti Iseseisvusparteisse. 10. augustil 2009 teatas ta koos Roman Ubakivi ja Robert Villiga ERSP Taasasutava Kogu loomisest.[15]

Teoseid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Vastasseis" (1996)
  • "Riigipööraja märkmik" (1999)
  • "Maailma uus kord" (2004)
  • "Lihula õppetund" (2005)
  • "Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale" (2006)
  • "Aprillimässu lugu" (2007)
  • "Riiki tappev kuumalaine", romaan (2009)
  • "Minu võitlus" (2014)
  • "Vapsid. Vabadussõjalaste tõus ja häving 1929–1938" (2016)

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aasta 2. septembril avati Lihulas Tiit Madissoni mälestusmärk.[16]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli kaks korda abielus ja tal on kolm last. Alates 1983. aastast oli Madisson katoliiklane[17] ja ta maeti 2. septembril 2021 Lihula kalmistul katoliku matuseteenistusel.[18]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Kohalike omavalitsuste valimised
  2. ↑ Objektiiv (21.06.2021). "Lahkus vabadusvõitleja Tiit Madisson".
  3. ↑ Tiit Madisson. Miks minust sai rahvussotsialist[alaline kõdulink] ERSP koduleht
  4. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2014. Vaadatud 26. märtsil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. ↑ Tiit Madisson. Vastasseis. 1996. lk 9
  6. ↑ Tiit Madissoni ja EMEXi kohtuasi on lõppenud, Naise tükeldanud mõrvar leiti vingu surnuna, Haiglates on vaja haritud koristajaid. Postimees, 2. veebruar 1996
  7. ↑ 3-1-1-5-97 Tiit Madissoni süüdistusasjas KrK § 15 lg. 1 ja § 62 järgi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus, 14. jaanuar 1997
  8. ↑ Kaitsepolitsei süüdistab Tiit Madissoni riigireetmises, Madisson pakkus Johannes Kerdile 6 miljonit krooni sõjaväelise riigipöörde korraldamise eest, Vene välisministeerium kiidab Siim Kallast. Postimees, 3. juuni 1996
  9. ↑ Tiit Madissoni karistuse ümber jätkuvalt juriidiline segadus. Postimees, 17. november 1997
  10. ↑ Tiit Madisson pääses vanglast. Õhtuleht, 15. november 1997
  11. ↑ "Eestisse tagasi? Jumala pärast mitte!"[alaline kõdulink]. Eesti Ekspress, 26. jaanuar 2012
  12. ↑ http://uudised.err.ee/v/eesti/7a05feae-6ebe-4605-a0b6-689b2e648f49/tiit-madisson-naasis-eestisse
  13. ↑ Madis Jürgen. "Tiit Madisson-igavene dissident". Eesti Ekspress, 9. september 2004
  14. ↑ Tiit Madisson. Avaldus. Kesknädal, 27. veebruar 2002
  15. ↑ Vello Helk. "Vastuoluline Tiit Madisson". Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word nr 38, 1. oktoober 2009. Lk 2
  16. ↑ 23. august 2022, 18:10, Silvia Paluoja, Lihula kesklinnas avatakse mälestusmärk Tiit Madissonile
  17. ↑ Tiit Madisson. "Vastasseis". 1996. Lk 133
  18. ↑ [1] Kaie Ilves, Urmas Lauri: "Galerii: Tiit Madisson maeti Lihula kalmistule." Lääne Elu 3. september 2021

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tiit_Madisson&oldid=6691249"