Viljandi Kultuurikool

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Otsevaade peahoonele Laidoneri platsilt 2012. aastal. Hoone seisukord on üsnagi trööstitu

Viljandi Kultuurikool oli aastatel 19601991 Viljandi linnas tegutsenud õppeasutus, mis andis kultuurialase keskerihariduse ja kus koolitati kultuuritöö spetsialiste eelkõige maapiirkondade ja väikelinnade kultuuriasutustele. Kool paiknes Viljandi vanalinnas Laidoneri platsi (tollal Tombi plats) ääres kunagises ajaloolises Grand Hotelli hoones.

Kooli juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kool on allunud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kultuurhariduslike Asutuste Komiteele, Eesti NSV Kultuuriministeeriumile, Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kõrg- ja Keskerihariduse Komiteele ning lõpuks Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumile.[1]

1960–1961 oli direktor tallinlane Hardi Luik, õppealajuhataja Filip Joon.

1961. aasta augustist kuni 1966. aasta 1. detsembrini töötas direktorina Priit Auspere, veebruarist 1961 oli õppealajuhataja Hele-Mall Paas, 1962. aastast kuni sügiseni 1966 Karl Naanuri.

1966. aasta 6. detsembrist kuni 1990. aasta aprilli lõpuni töötas kooli direktorina Jaak Moks. Selle aja jooksul olid tegevad 5 õppealajuhatajat: Aime Nipper (6. oktoober 1966 – 1. september 1969), Leida Anga (1. september 1969 – 1. september 1973), Toivo Sak (1. september 1973 – 21. november 1982), Malle Saarelaid (1. detsember 1982 – 1. september 1987) ja Virve Vuntus (1. september 1987 – 1. september 1990).

1990 juunist sai direktoriks Enn Siimer. Võeti suund kõrgkooli rajamisele, algasid läbirääkimised haridus- ja kultuuriministeeriumiga, võeti kasutusele Tallinna Pedagoogilise Ülikooli õppekavad.

1991 sügisel alustas tööd Viljandi Kultuurikolledž.[2]

Kooli asukoht ja koolihoone[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade kunagisele kultuurikooli hoonele Viljandi muuseumi eest

Endise koolimaja praegune aadress on Viljandi, Johan Laidoneri plats 8.[3]

Endine koolihoone sai valmis 1910. aastal ja seal asus võõrastemaja Grand Hotell.[4] Seda kutsuti ka Ormissoni majaks ja tsaariajal pidas siin raamatukauplust luuletaja Andres Rennit.[5] 10. märtsil 1917 kõneldi hotelli rõdult miitingulistele Veebruarirevolutsiooni toetuseks. Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 asus siin koonduslaagri haigla. Hilisema nõukogude ajalookirjanduse väidetel sõitnud siit sõja ajal iga päev laipadega täidetud vanker Viljandi järve ääres asunud tankitõrjekraavi juurde. Pärast sõda asus hoones kaubandustehnikum ja meditsiinikool.[6] 1960. aasta augustis meditsiinikool suleti ja siia toodi Tallinnast üle kultuurharidustöö kool. Esimesel aastal hakkas siin õppima 203 õpilast.[7]

Ühiselamud[muuda | muuda lähteteksti]

Kooli ühiselamud koosnesid 3 hooneplokist praeguse aadressiga C. R. Jakobsoni 41, 43 ja 43A.[3] Need kõik on/olid puumajad, 41 ja 43A on remonditud-renoveeritud, kahekorruseline puidust tänavaäärne Jakobsoni 43 on aga praeguseks lammutatud.

Õpetatavad erialad ja õppejõud[muuda | muuda lähteteksti]

Klubitöö osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Klubitöö osakonna põhiaineks oli klubitöö kursus, mida õpetas ka Jaak Moks, pärast teda Mai Mägi-Sarnet.

Koorijuhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Koorijuhtidele õpetasid dirigeerimist Raivo Laikre ja Taimi Välba. Koori- ja orkestrijuhtide koolitamisega tegeles üsna palju muusikuid, kellest Rolain Laante, Meido Madi ja Lehte Sarapuu andsid akordionitunde, Maie Lillepuu, Helju Meriste, Maie Märss, Gerda Püss ja Ellinor Saks klaveritunde. Muusikateoreetilisi aineid õpetasid Paul Krigul, Tõnu Kallaste ja Helju Laikre-Kallaste. Hääleseadet ja soololaulu andis Linda Vasar.

Isetegevusliku orkestri juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Orkestrijuhtide peamine õpetaja oli Rein Uusma.

Tantsujuhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Tantsujuhte õpetasid Virve Viires ja Maret Kurm, seejärel Virve Vuntus.

Näitejuhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Näitejuhtimise eriala õpilastega tegelesid alguses Boleslaus Veidebaum ja Sirje Raudsik ning Ugala teatri lavastajad Aleks Sats ja Karl Ader. Pärast neid andsid näitejuhtimise tunde Mai Sarnet, Kalle Kaldma, Jaan Vuntus ja Elle Are, 1980. aastatel Sirje Raudsik ja Aleks Sats. Lavakujundust ja kunstiajalugu õpetas Malle Saarelaid, teatriajalugu lugesid Ants Salum ja Sirje Raudsik. 1989. aastast juhendas eriala Lembit Peterson.

Foto-kino[muuda | muuda lähteteksti]

1970. aastail, kui sisustati fotolabor, katsetati ka selle fotograafia kui lisaeriala juurutamist, kuid õpilasi jäi väheseks. Tunde andsid Viive Parve ja Kalju Kuusk.

Klubiürituste lavastajad[muuda | muuda lähteteksti]

1980. aastate algul lisandus veel üks eriala, mille lõpetajad pidid suutma koostada ja ellu viia suuremate ja väiksemate kultuuriürituste programme. Eriala lõpetas 4–5 lendu. Õppejõud olid Elle Are, Mai Sarnet, Ants Salum, Ilmar Saarelaid ja Malle Saarelaid.

Raamatukogunduse osakond[muuda | muuda lähteteksti]

1966. aastani õpetas raamatukogunduse erialal Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud Endel Põder, kes andis bibliograafiat, fondide ja kataloogide organiseerimist ja väliskirjandust. 1969. aastast oli raamatukogunduse põhiõppejõud Mati Muru. Aastate jooksul õpetati sel erialal järgmiseid aineid: raamatukogundus, raamatukogude kogud, fondide ja kataloogide organiseerimine, bibliograafia, indekseerimine ja tööpraktika. Lisaks raamatukoguhoidjatele omandasid aastatel 1981–1991 eriala raamatukaubanduse õppurid, keda 7 lennuga lõpetas 120.[8]

Kirjanduse ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti-, laste- ja väliskirjandust õpetas Kalju Lillepuu, vene kirjandust Ants Salum. Oli võimalik omandada ka raamatute kaubatundja kvalifikatsiooni.[9]

Rahvapilliõpe[muuda | muuda lähteteksti]

1989. aasta sügisel avati kultuurikoolis rahvapilli eriala. Kursuse eesmärk oli hakata ette valmistama külakapellide ehk rahvapilliorkestrite dirigente. Juhendaja oli Ene Lukka.[10]

Vaade koolihoone Hiire tänava poolsele küljele

Kooli ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Õppeasutus oli loodud 1952. aastal Tallinnas, kandis algselt nime Tallinna Kultuurharidusala Kool ja asus kunagises Laidoneri villas Tuvi tänaval (varemalt Õllepruuli 6). 1950. aasta lõpuks jäid ruumid seal kitsaks ja 1960 toodi kultuurikool Tallinnast Viljandisse üle ning hakkas kandma Viljandi Kultuurharidustöö Kooli nime.

1978 nimetati õppeasutus ümber Viljandi Kultuurikooliks.

1980. aastate lõpuks jõuti Eesti NSV hariduspoliitikas tõdemuseni, et ka kultuurialasel tööl vajatakse maal rohkem kõrgharidusega spetsialiste ja 1991. aasta sügiseks reorganiseeriti kultuurikool ümber Viljandi Kultuurikolledžiks ja koliti ära teise hoonesse asukohaga Viljandis, Posti tänav 1. Sellega vana kultuurikool lõpetas oma tegevuse ja Viljandi hariduselu astus uude etappi.

Kooli eest viib tänav raekoja poole ja Trepimäele. Samas asub ka Viljandi üks sümboleid – vana veetorn

Kunagine koolihoone 2013. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

Viljandi Kultuurikooli endine peahoone on tagastatud endistele omanikele ja seisnud kooli ärakolimisest saadik tühjana. Maja on sisuliselt avariiseisundis ja vajab kiirelt kapitaalset remonti. Kohtutäitur on üritanud praeguse pankrotis omaniku valduses olevat hoonet müüa kuid juuli 2013 seisuga on oksjonid läinud tulemusteta.

Tuntumad vilistlased[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1961–1991 lõpetas Viljandis kultuurikooli kokku 2053 õpilast, sealhulgas päevases õppes 1345 ja kaugõppes 708 õpilast. Neist oli raamatukoguhoidjaid 1002, klubitöötajaid 931 ja kaubatundjaid 120 lõpetajat.[11]

1963 lõpetas kultuurikooli hilisem Ugala teatri näitleja ja Eesti NSV rahvakunstnik Leila Säälik. Isetegevusliku teatritegemise näitejuhtimise eriala on lõpetanud 1969 ka Leonhard Merzin ja Sulev Nõmmik[12] (Sulev Nõmmik küll Tallinnas, enne kooli Viljandisse ületoomist).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Viljandi Kultuurikolledz 50, "Viljandi Kultuurikolledž ja sellele eelnenud õppeasutused", Ants Salum, lk 26
  2. Viljandi Kultuurikolledz 50, "Viljandi Kultuurikolledž ja sellele eelnenud õppeasutused", Ants Salum, lk 15–28
  3. 3,0 3,1 Maa-ameti kaardirakendus
  4. Viljandi aastatel 1900–1939
  5. "Viljandi ja kirjamehed", Endel Priidel, Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 44–46
  6. "Viljandi", Reinhold Joost, Perioodika, Tallinn 1976, lk 45
  7. Viljandi aastatel 1940-1999
  8. Viljandi Kultuurikolledz 50, "Raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond. Minevikust tänapäeva", Ilmar Vaaro, lk 33
  9. Viljandi Kultuurikolledz 50, "Viljandi Kultuurikolledž ja sellele eelnenud õppeasutused.", Ants Salum, lk 17–23
  10. Viljandi pärimusmuusika festivali sünnilugu
  11. Viljandi Kultuurikolledz 50, "Viljandi Kultuurikolledž ja sellele eelnenud õppeasutused", lk 31, tabel 1
  12. Viljandi Kultuurikolledz 50, "Lavakunstide osakond. Teatrikunst", Kalju Komissarov, lk 67

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Viljandi kultuurikolledž 50, juubelialbum, toimetanud Ants Salum, Viljandi Kultuurikolledž 2002, ISBN 998578569X

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtutäitur üritab lagunevale linna pärlile ostjat leida. Sakala, 25. veebruar 2017