Salzburgi kuurvürstkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2016) |
|
Kurfürstentum Salzburg 1803–1805 | |
  Lipp
Vapp
| |
 Salzburg Baieri ja Habsburgide maade vahel | |
| Valitsusvorm | vasallvürstkond |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigist |
| Pealinn | Salzburg |
Salzburgi kuurvürstkond (saksa: Kurfürstentum Salzburg või Kursalzburg), vahetevahel ka Salzburgi suurhertsogkond, oli aastatel 1803–1805 Saksa-Rooma riigi kuurvürstkond, vürstliku Salzburgi peapiiskopkonna lühiealine järglasriik.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1800. aastal okupeerisid Prantsuse väed Teise koalitsiooni sõja ajal vürstliku peapiiskopkonna territooriumi, kusjuures peapiiskop krahv Hieronymus von Colloredo põgenes Viini. Suurendatuna Berchtesgadeni praostkonna ning endiste vürstlike piiskopkondade Eichstätti ja Passau osade võrra korraldati tema maad ümber Salzburgi kuurvürstkonnaks, mis loodi keiser Franz II noorema venna Ferdinand III jaoks.
Ferdinand valitses Toscana suurhertsogkonda aastani 1801, kui keiser Franz pidi Lunéville'i rahu kohaselt Toscana valitsemise Prantsusmaale ja Louis de Bourbon-Parme'ile loovutama. Suurhertsog, olles Napoleoniga heades suhetes, jõudis oma hüvitiseni, endisse peapiiskopkonda detsembris 1802. Ilmalikustamine sai teoks, kui vürstlik peapiiskop Colloredo loobus 11. veebruaril 1803 oma Viini maapaos ametlikult Ferdinandi kasuks. Kaks nädalat hiljem ilmalikustati piiskopkonna territoorium Saksamaa mediatisatsiooni (Reichsdeputationshauptschluss) osana.
Ferdinand osutus võimekaks valitsejaks. Ta rajas Salzburgi ülikooli meditsiiniteaduskonna ja kutsus austatud pedagoogi Franz Michael Vierthaleri haridusreformi tegema. Samuti käskis ta parandada mäekuruteid Bad Gasteini, St. Johann im Pongausse ja Radstadti, samas äratasid tema majanduslikud reformid Salzburgi tsunftide vastuseisu. Kui Prantsuse väed oktoobris 1805 Kolmanda koalitsiooni sõja ajal taas sisenesid, pidi Ferdinand, nagu tema eelkäija peapiiskop Colloredogi, vahetama oma residentsi oma venna õukonna vastu Viinis.
Pärast Austria kaitse purustamist Austerlitzi lahingus kaotati Salzburgi kuurvürstkond 26. detsembril 1805 sõlmitud Pressburgi rahuga. Endise peapiiskopkonna maad koos Berchtesgadeniga läksid Austria keisririigile, samas Eichstätti ja Passau territooriumid annekteeriti Baieri kuningriigi poolt. Ferdinand sai taas hüvitist, seekord äsjaloodud Würzburgi kuurvürstkonna.
Saksa-Rooma riigi lõpliku kaotamisega aastal 1806 muudeti kuurvürstkond Austria Salzburgi hertsogkonnaks ja Franz lisas oma Austria keisri tiitlile tiitli "Salzburgi hertsog". Kuid Salzburg jäi huvide ja läbirääkimiste objektiks kõigi Napoleoni sõdade ajaks. Pärast Viienda koalitsiooni sõda läks see vastavalt 1809. aasta Schönbrunni rahule Baierile, see liidendati aastal 1810 koos Tirooli Kitzbüheli, Traunsteini ja Ried im Innkreisiga Salzachi ringkonda.
Salzburgi piirkond jaotati Austria ja Baieri vahel lõplikult 1814. aasta Pariisi rahuga. Aastast 1816 hallati suurt ala Salzachi jõest idas Linzist Ülem-Austrias, kuni Salzburgi hertsogkond aastal 1850 taasloodi.