Kesk-Ida-Alpid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kesk-Ida-Alpide mäestikud (lillad jooned tähistavad rahvusvahelisi ja Austria liidumaade piire): Eelalpid Murist idas (1), Lavanttali Alpid (2), Alam-Tauern (3), Gurktali Alpid (4), Kõrg-Tauern (5), Kitzbüheli Alpid (6), Zillertali Alpid (7), Tuxi Alpid (8), Stubai Alpid (9), Sarntali Alpid (10), Ötztali Alpid (11), Samnauni Alpid (12), Verwall (13), Rätikon (14), Silvretta (15), Sesvenna Alpid (16), Albula Alpid (17), Plessuri Alpid (18), Oberhalbsteini Alpid (19), Livigno Alpid (20), Bernina (21), Bergamo Alpid (22)

Kesk-Ida-Alpid (saksa: Zentralalpen või Zentrale Ostalpen), ka Austria Kesk-Alpid (saksa: Österreichische Zentralalpen) või lihtsalt Kesk-Alpid koosnevad Ida-Alpide peaahelikust Austrias ning külgnevates Šveitsi, Liechtensteini, Itaalia ja Sloveenia piirkondades.

Mõiste "Kesk-Alpid" on Austria geograafias väga tavaline kui üks seitsmest riigi peamisest maastikupiirkonnast. "Kesk-Ida-Alpid" on tavaliselt kasutusel seoses Alpiklubi Ida-Alpide klassifikatsiooniga (Alpenvereinseinteilung, AVE). Kesk-Alpid moodustavad Alpi veelahkme idaosa, selle keskse mäeaheliku, samuti need mäestikud, mis seda põhja või lõuna suunas laiendavad või sellega kaasnevad.

Kõrgeim mägi Austria Kesk-Alpides on Großglockner (3798 m).

Paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kesk-Alpides on Ida-Alpide kõrgeimad tipud, ning need paiknevad Põhja-Lubjakivialpide ja Lõuna-Lubjakivi Alpide vahel, millest nad erinevad geoloogilise koostise poolest.

Mõistet "Kesk-Ida-Alpid" võib laiemalt kasutada ka viitamiseks Ida-Alpide suuremale, peamiselt Austrias asuvale alale, mis ulatub Bergamo Alpide jalamilt Como järve ääres ja Bernina Alpidest Ida-Šveitsi Graubündeni kantonis piki Liechtensteini Reini kallast läänes kuni madalate mägedeni Muri jõest idas, sealhulgas Hochwechsel Austria Steiermargi liidumaal. Inni, Salzachi ja Ennsi jõgede orud tähistavad nende põhjapiiri, Drava jõgi (laias laastus Periadriaatiline murrang) nende lõunapiiri. Kavandatud SOIUSA süsteemis hõlmavad "Kesk-Ida-Alpid" Reetia Alpe, millest Bernina Alpides on 4049 m kõrge Piz Bernina Šveitsis, idapoolseim 4000 m tipp Alpides. Kuid AVE süsteemis on täielikus Mäestikurühmade loendis Alpiklubi Ida-Alpide klassifikatsioonis Bernina ja naabermäestikud Lääne-Lubjakivi Alpides, mitte Kesk-Ida-Alpides, nagu Alpiklubi neid defineerib.

Kesk-Alpid kui peamine maastikupiirkond Austrias[muuda | muuda lähteteksti]

Austrias jagunevad Ida-Alpid Põhja-Alpideks, Grauwackenzone, Kesk-Alpideks ja Lõuna-Alpideks. Viimane asub Lõuna-Kärntenis, kuid peamiselt Kirde-Itaalias.

Kesk- ja Põhja-Alpe eraldab Põhja pikimadalik (nördliche Längstalfurche), joonel KlostertalArlbergInni org – Salzachi org kuni Zelli järveniWagraini kõrgustik – Ülem-Ennsi org – Schoberi kuruMürzi oru Alpid – Semmering – Lõuna-Viini bassein. Kesk- ja Lõuna-Alpe eraldavad Lõuna pikiorg (südlichen Längstalzug) Pusteri org (Rienz Valle – Toblachi väli – Ülem-Drava (Drau) org) – Drava org – Klagenfurti bassein – Meža (Mieß) või Periadriaatiline murrang, mis ei lange Lõuna pikimadalikuga täielikult kokku.

Geomorfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Mäestikus on kõrgeimad tipud Ida-Alpides ja see on kõige liustikulisem. Ida- ja Lääne-Alpide vahelist üleminekuala domineerivad selle tipud selgelt lääneosas (Piz d'Err, Piz Roseg). Perimeetril on aga ka vähemkõrgeid, sageli vähemkaljuseid mäeahelikke, nagu Gurktali Alpid ja idapoolne jalam.

Ida-Alpe eraldab Lääne-Alpidest joon Bodeni järvest Como järveni piki Alpenrheintali orgu ja üle Splügeni kuru.

Geoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Alpide geoloogiline ülesehitus: Kesk-Alpid on moodustatud kristalsest Ida-Alpist Mall:Farbindex
ning mitmest tektoonilisest lõhest, piirkondlikust kattest ja tektoonilisest saarest Mall:Farbindex Mall:Farbindex Mall:Farbindex

Kesk-Alpid koosnevad peamiselt erinevate Austria Alpide tektooniliste lõhede (Alam- ja Ülem-Austria Alpides) gneiss- ja kiltkivimitest, välja arvatud Hohe Tauerni ja Engadini lõhed, kus need koosnevad enamasti juurakivimitest ja lubjakividest ning kohati (Bergell ja Rieserferner) ka graniidist. Austria Alpide tektoonilised lõhed on tõugatud üle Penninikumi tektooniliste lõhede virna. Autohtoonsete kristallkivimite massiive, mis Alpi kurrutuse ajal vaevu liikusid, Kesk-Alpides ei esine – erinevalt Lääne-Alpidest. Eelpool nimetatud graniit tungis Periadriaatilise murrangu murrutsooni lähedale. Lääne-Alpides puudub selline jaotus Põhja-Lubjakivialpideks, Kesk-Alpideks ja Lõuna-Lubjakivialpideks.

Austria Alpid sukelduvad Alpide idaservas Alpi neemiku ja Kesk-Doonau madaliku tertsiaari setete alla. Selles murdumistsoonis on aktiivne vulkanism (näiteks Steiermargi liidumaa termiline piirkond).

Alpiklubi klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mäestikurühmade loend Alpiklubi Ida-Alpide klassifikatsioonis
AVE-
nr.
Nimi Kaart Riik Kõrgeim mägi Kõrgus (m) Pilt
25 Rätikon Šveitsi lipp Šveits
Austria lipp Austria
Liechtensteini lipp Liechtenstein
Schesaplana 2964 Schesaplana (2964 m)
26 Silvretta Šveitsi lipp Šveits
Austria lipp Austria
Piz Linard 3411 Piz Linard (3411 m)
27 Samnauni Alpid Austria lipp Austria
Šveitsi lipp Šveits
Muttler 3294 Muttler
28 Verwall Austria lipp Austria Hoher Riffler 3168 Hoher Riffler (3168 m)
29 Sesvenna Alpid Šveitsi lipp Šveits
Itaalia lipp Itaalia
Austria lipp Austria
Piz Sesvenna 3204 Piz Sesvenna (3204 m)
30 Ötztali Alpid Austria lipp Austria
Itaalia lipp Itaalia
Wildspitze 3768 Wildspitze (3768 m)
31 Stubai Alpid Austria lipp Austria
Itaalia lipp Itaalia
Zuckerhütl 3507 Zuckerhütl (3507 m)
32 Sarntali Alpid Itaalia lipp Itaalia Hirzer 2781 Hirzer (2781 m, vasakul)
33 Tuxi Alpid Austria lipp Austria Lizumer Reckner 2884 Lizumer Reckner (2884 m)
34 Kitzbüheli Alpid Austria lipp Austria Kreuzjoch 2558 Kreuzjoch (2558 m)
35 Zillertali Alpid Austria lipp Austria Hochfeiler 3510 Hochfeiler (3510 m)
36 Venedigeri rühm Austria lipp Austria Großvenediger 3666 Großvenediger (3666 m)
37 Rieserfernergruppe Itaalia lipp Itaalia
Austria lipp Austria
Hochgall 3436 Hochgall (3436 m)
38 Villgrateni mäed Austria lipp Austria
Itaalia lipp Itaalia
Weiße Spitze 2962 Weiße Spitze (2962 m, vasakul)
39 Granatspitze rühm Austria lipp Austria Großer Muntanitz 3232 Großer Muntanitz (3232 m)
40 Glockneri rühm Austria lipp Austria Großglockner 3798 Großglockner (3798 m)
41 Schoberi rühm Austria lipp Austria Petzeck 3283 Petzeck (3283 m)
42 Goldbergi rühm Austria lipp Austria Hocharn 3254 Hocharn (3254 m)
43 Kreuzecki rühm Austria lipp Austria Mölltaler Polinik 2784 Mölltaler Polinik (2784 m)
44 Ankogeli rühm Austria lipp Austria Hochalmspitze 3360 Hochalmspitze (3360 m)
45a Radstadti Tauern Austria lipp Austria Weißeck 2711 Weißeck (2711 m)
45b Schladmingi Tauern Austria lipp Austria Hochgolling 2862 Hochgolling (2862 m)
45c Rottenmanni ja Wölzi Tauern Austria lipp Austria Rettlkirchspitze 2475 Rettlkirchspitze (2475 m)
45d Seckau Tauern Austria lipp Austria Geierhaupt 2417 Geierhaupt (2417 m)
46a Gurktali Alpid Austria lipp Austria Eisenhut 2441 Schwarzsee, taustal Eisenhut (2441 m)
46b Lavanttali Alpid Austria lipp Austria
Sloveenia lipp Sloveenia
Zirbitzkogel 2396 Zirbitzkogel (2396 m)
47 Eelalpid Murist idas Austria lipp Austria Stuhleck 1782 Rist Stuhlecki (1782 m) tipus

Kesk-Ida-Alpid hõlmavad AVE klassifikatsiooni järgi ka järgmisi Lääne-Ida-Alpide mäestikke, mis geoloogiliselt kuuluvad Lõuna-Alpidesse ja kuuluvad ka Lääne-Lubjakivi Alpide alla:

AVE-
nr.
Nimi Kaart Riik Kõrgeim mägi Kõrgus (m) Pilt
63 Plessuri Alpid Šveitsi lipp Šveits Aroser Rothorn 2980 Aroser Rothorn (2980 m)
64 Oberhalbsteini Alpid Šveitsi lipp Šveits
Itaalia lipp Itaalia
Piz Platta 3392 Piz Platta (3392 m)
65 Albula Alpid Šveitsi lipp Šveits Piz Kesch 3418 Piz Kesch (3418 m)
66 Berninagruppe Itaalia lipp Itaalia
Šveitsi lipp Šveits
Piz Bernina 4049 Piz Bernina (4049 m)
67 Livigno Alpid Itaalia lipp Itaalia
Šveitsi lipp Šveits
Cima de’ Piazzi 3439 Cima de’ Piazzi (3439 m)
68 Bergamo Alpid Itaalia lipp Itaalia Pizzo di Coca 3052 Pizzo di Coca (3052 m)

Ortleri Alpid, samuti Sobretta-Gavia-Gruppe klassifitseeritakse mõnikord samuti Kesk-Alpidesse, kuna need asuvad Periadriaatilise murrangu geoloogilisest rikkest põhja pool; üldises piirkondlikus geograafilises mõttes peetakse neid aga Lõuna-Lubjakivi Alpide osaks, kuna need on Valtellina (Adda) – Vinschgau (Etsch) pikiorust lõunas. Ka kivimi mõistes on Ortleri peatipp Lõuna-Lubjakivi Alpide osa.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]