Madal-Tauern

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hochgolling

Madal-Tauern (saksa: Niedere Tauern, sloveeni: Nizke Ture) on mäestik Kesk-Ida-Alpides, Austria Salzburgi ja Steiermargi liidumaadel.

Nime etümoloogia kohta vaata Tauern.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Mäestik moodustab osa Alpide peaahelikust. Madal-Tauerni kõrgeim tipp on Hochgolling, mis on Schladmingi Tauerni osa.

Olulised kurud on Radstadti Tauerni kuru (1738 m), Sölki kuru (1788 m) ja Triebeni Tauerni kuru (1274 m). Mäestiku ületab ka Tauern Autobahn (A10) läbi Tauerni maanteetunneli.

Piirid[muuda | muuda lähteteksti]

Läänes ja lõunas eraldavad Murtörli mäekuru ja Muri jõgi neid Kõrg-Tauerni mäestikust, samas idas ja põhjas tähistavad Ennsi jõgi ja Schoberi kuru piiri Põhja-Lubjakivialpidega.

Alpiklubi klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ida-Alpide Alpiklubi klassifikatsiooni järgi võib Madal-Tauerni jaotada neljaks alamrühmaks (läänest itta):

Ülalpoolloetletud nelja rühma peetakse Alpide alajaotusteks.

Märkimisväärsed tipud[muuda | muuda lähteteksti]

Weißeck vaadatuna Zederhausist
Nimi Kõrgus (m) Alajaotis
Hochgolling 2862 Schladmingi Tauern
Weißeck 2711 Radstadti Tauern
Mosermandl 2680 Radstadti Tauern
Hochfeind 2687 Radstadti Tauern
Großes Gurpitscheck 2526 Schladmingi Tauern
Hundstein 2614 Schladmingi Tauern
Hochwildstelle 2747 Schladmingi Tauern
Roteck 2742 Schladmingi Tauern
Großer Knallstein 2599 Schladmingi Tauern
Rettlkirchspitze 2475 Rottenmanni ja Wölzi Tauern
Großer Bösenstein 2425 Rottenmanni ja Wölzi Tauern
Geierhaupt 2417 Seckau Tauern
Hochreichhart 2416 Seckau Tauern
Seckauer Zinken 2389 Seckau Tauern
Maierangerkogel 2356 Seckau Tauern

Geoloogia ja keskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Madal-Tauern tähistab pideva jääkilbi ligikaudset idapiiri Alpides Würmi jäätumise ajal. Rühma idapoolsed osad olid seetõttu jäätumata ja ränirikastele taimedele oluliseks refuugiumiks.

Talisport[muuda | muuda lähteteksti]

Madal-Tauernis asuvad mitmed Suusakuurortid, sealhulgas Obertauern ja Schladming.