Toomgild

Allikas: Vikipeedia

Toomgild (kuni reformatsioonini Maarja gild, Püha Maarja gild) oli gild, mis tegutses 14071920 Toompeal.[1]

Gildi asutasid Diderick Todwyn ja Diderick Toyß. Hiljem kinnitas gildi skraa Tallinna piiskop Everhard Calle, kes oli ka ise gildi liige.

Gildi olulisim pidupäev oli Maarja taevaminemise päev (15. august). Püha Ihu päeval ja reedel enne Ristija Johannese sünnipäeva korraldas gild protsessiooni ja õllejoomise.

Esialgu oli Toompea sakslaste mitteseisuslik katoliiklik vennaskond, kuhu lisaks käsitöölistele kuulus aadlikke ja vaimulikke. 16. sajandi teisel poolel muutus Toomgild Toompea käsitööliste seisuslikuks kutseorganisatsiooniks. Kuni 1878 täitis Toomgild ühtlasi Toompea omavalitsuse ülesandeid. Alates 1877 oli Toomgild pelgalt seltskondlik ühendus.[1]

1508 annetas ordumeister Wolter von Plettenberg gildile krundi oma maja ehitamiseks. 1619 said Toomgildi liikmed Gustav II Adolfilt loa Tallinna tsunftidesse kuulumata teha käsitööd, mille järel asutati Toompeal oma tsunftid. Toompea tsunftid olid esmamainimise järjekorras linakangrud (1651), rätsepad (1665), kingsepad (1665), tislerid (1665), müürsepad (1692), lihunikud (1708), lukksepad (1718), puusepad (1766), pottsepad (1798), maalrid (1802) ja konterfaierid (portreemaalijad) (1902). Suurim oli rätsepate tsunft 13 meistriga.

Gildid kaotati Eestis 1920. aastal. Selle järglasena tegutses Tallinna endiste St. Kanuti ja Toomgildi käsitöömeistrite ühing.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 600.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tiina Kala. Keskaegse Tallinna väikekorporatsioonid ja nende usuelu normatiivsed vormid. Tuna 2010, nr 2, lk 6–24
  • Friedrich Stillmark. Der älteste Schragen der Dom- oder Mariengilde zu Reval. Beiträge zur Kunde Estlands. XVII Band, 1. Heft. Reval 1932. S. 25–46
  • Haruldane leid Haapsalus. Vaba Maa, 27. august 1933 (nr 200), lk 3