Hans Heinrich Falck

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hans Heinrich Falck (4./15. aprill 1791 Järvajõe, Ambla kihelkond – 7./19. november 1874) oli Toomgildi oldermann.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hans Heinrich Falck sündis Ambla kihelkonnas mölder Niklas Falcki ja viimase eestlannast abikaasa Gertrude Koppelsohni pojana. Perekonnapärimuse järgi on ta Linköpingi piiskopi Erik Falcki järglane. Kaks aastat õppis ta Tallinna Pühavaimu kiriku koolis. Juba 12-aastaselt alustas ta mööblitisleri õpilasena ameti õppimist. Väidetavalt olevat ta omandanud möldri, sepa, tisleri, kübarsepa, klaverimeistri ning -häälestaja ja ka kaupmehe elukutse, ning töötas neil kõigil ka lühemat aega.

1812. aastal Vene-Prantsuse sõja ajal tegeles H. H. Falck sõjaväe varustamisega ning teenis sellega teatava varanduse. Peale sõda rajas ta Tallinnasse oma tisleritöökoja, kuid tugeva konkurentsi tõttu spetsialiseerus peagi klaverite ja teiste muusikariistade tootmisele. 1818. aastal alustanud väike klaveritöökoda muutus peagi suureks vabrikuks.

1828. aastal omandas H. H. Falck maatüki Toompea eeslinnas, praeguse Luise tänava piirkonnas. Ta laiendas pidevalt seda maatükki, ostes kokku naaberkrunte ja muid lähiümbruses paiknevaid maa-alasid.

1830. aastal valiti H. H. Falck Toompea lossifoogtikohtu vanemaks, 1848 Toomgildi oldermanniks ja Toompea maksuvalitsuse esimeheks.

1850. aastal müüs H. H. Falck klaverivabriku maha.

Tallinna linnataristu arendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Falckil oli teeneid ka Tallinna linnatänavate rajamisel ja korrastamisel. 1849. aastal viibis Tallinnas Venemaa keiser Nikolai I koos oma perekonnaga ning nad soovisid külastada Alexander von Benckendorffi Keila-Joa mõisa. Tee sinna viis mööda Paldiski maanteed, mis oli tol ajal halvas korras, mudane ja isegi linna piires kohati sõidukõlbmatu. Linnavalitsus ei osanud midagi ette võtta, kuid Falck lasi kümne päevaga Paldiski maanteelt ära vedada palju muda ja mulda ning tee siledaks rullida.

18561857 rajati tema initsiatiivil ja suurel määral ka tema raha eest ühendustee Toompea ja Paldiski maantee vahel, mida tuntakse Falgi tee nime all. Aastatel 1860 ja 1861 pikendati seda teed ka teisele poole. Samal ajal korrastati ja ääristati puudega Toompuiestee ning rajati ka Suur-Falgi tänav ehk Kaarli puiestee.

Hans Heinrich Falcki eestvõttel rajati Tallinnasse ka uus eesti kogudus – Kaarli kogudus. Falcki raha eest valmis ka väike puust tehtud Kaarli hädakirik. Hilisem uhke Kaarli kirik rajati samuti Falcki antud maatükile ja valmis tema antud ehitusmaterjalidest.

H. H. Falcki rajatud on ka Falgi park (kandnud ka nime Lastepark) Wismari ja Adamsoni tänava vahel.

H. H. Falck toetas ka mitme andeka eestlasest noore õpinguid. Tuntuim neist oli keisrite ihuarst Philipp Karell.

Tema eluloo avaldas tema poeg Paul Theodor Falck.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]