Arutelu:Leepra mükobakter
Kas sellel eestikeelset nime ei ole? Andres (arutelu) 5. november 2013, kell 17:35 (EET)
- Terviseameti koduleheküljel [1] on kirjas leepra mükobakter.
- Mariina 5. november 2013, kell 17:41 (EET) alias Простота
Nimetatakse ka leeprabatsilliks? Andres (arutelu) 5. juuni 2014, kell 10:52 (EEST)
Siin on nüüd nii palju teksti kustutatud, et mul ei jää muud üle kui eelmine redaktsioon siin ära tuua (ma ei pööra tagasi, sest tahan praeguse redaktsiooni head küljed alles jätta). Andres (arutelu) 13. juuni 2014, kell 12:19 (EEST)
| Leepra mükobakter | |
|---|---|
 Leepra mükobakter | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Bakterid Bacteria |
| Hõimkond |
Aktinomütseedid Actinobacteria |
| Selts |
Actinomycetales |
| Alamselts |
Corynebacterineae |
| Sugukond |
Mycobacteriaceae |
| Perekond |
Mükobakter Mycobacterium |
| Liik |
Leepra mükobakter |
| Binaarne nimetus | |
|
Mycobacterium leprae Hansen, 1880[1] | |
Leepra mükobakter ehk Hanseni kepike ehk leeprabatsill (Mycobacterium leprae) on aktinomütseetide hõimkonda Mycobacteriaceae sugukonda ja mükobakterite perekonda liigitatud bakteriliik.
Kirjeldus[muuda lähteteksti]
Leepra mükobakterid on grampositiivsed saledad, kergelt kõverdunud pulkbakterid, esinevad ka teralised ja hargnevad vormid.
Kujult ja suuruselt meenutab leepra mükobakter tuberkuloosi mükobakterit[2] - neil on ühine eellane ja viimati kirjutatu on bakteri lähim sugulane[viide?].[3]
Genoomist[muuda lähteteksti]
- lipiididerikas rakusein (ingl cell wall)
- Leepra mükobakteri genoom 3,27 Mb
- 1614 toimivat geeni
- 1133 pseudogeen i
- 3,268 203 DNA aluspaari
- 1,626 387 valkude kodeerimis baasi (ingl k protein coding bases)
Leepra mükobakter omab piisavalt informatsiooni, et komplekteerida eluks vajalikke toitaineid iseseisvalt ja/või väliskeskkonnast:
Leepra mükobakter on 1 -7 µm pikk ja 0,25 µm lai.[4]
Optimaalne elukeskkonna temperatuur on 300C, bakter on väga tundlik kõrgete temperatuuride suhtes ning eluneb kehapiirkondades kus temperatuur on madalam.[5]
Bakter seondub peremeesrakkude pinnal olevate retseptoritega ja ta fagotsüteeritakse raku poolt. Rakusisene paiknemine kaitseb neid fagotsüütide ja antikehade kahjustava toime eest. Inimese kehas on kindlaks tehtud üle 20 erineva antigeeni, millest 4 on spetsiifilised leepratekitajale.[viide?]
Mükobakterid on suhteliselt resistentsed ka väliskeskkonna tegurite suhtes. See tuleneb nende rakuseina ehitusest ja keemilisest koostisest. Rakusein on paks, kihilise ehitusega ja sisaldab rohkesti lipiide. Kõige pindmine kiht on homogeenne, koosneb ainult lipiididest ja moodustab kesta mikroobiraku ümber. Eelnevast tingituna taluvad mükobakterid hästi kuivamist, kokkupuuteid hapete ja leeliste nõrkade lahustega ning nad on resistentsed enamike desinfitseerivate ainete ja ka ravimi dapsone (1964)[6] suhtes.
Uurijad arvavad, et leepra mükobakteri rakud programmeerivad, garanteerimaks paljunemise, küpsed Schwanni rakud ümber tüvirakkude-laadsesse seisundisse.[7]
Väljaspool inimorganismi säilib bakter soodsate elutingimuste korral kuni 1 kuu.
Haigus inimestel[muuda lähteteksti]
Epidemioloogia ja patogeensus[muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis leepra
Leepra mükobakter on leepra tekitaja ja rakusisene obligatoorne parasiit peamiselt inimestel, kel väljaspool rakku paljunemisvõime puudub.[8][9]
Varem oletati, et leepra on pärilik.
Täpne levikutee on tänaseni teadmata, oletatakse, et bakter levib inimeselt inimesele õhu, piisknakkuse või otsese nahakontakti kaudu. Leepra mükobakter võib levida ka nakatunud mulla[10] ning kokkupuutel nakatunud üheksavöölastega (elupaigad, toores liha ja veri)[11]
Parim moodus mükobakteritest vabanemiseks naha pinnalt (näiteks kätelt) on mehhaaniline - pesemine seebi, vee ja harjaga.[12]
Leepra mükobakterid elavad bakteriga nakatunud makrofaagides.
Leepra mükobakteri tropism on perifeersetes närvides paiknevate Schwanni rakkude suhtes. Lepromatoosset leeprat põdevatel inimestel tundub leepra mükobakter maksa, põrna ja luuüdi eelistavat.[13]
Oletatakse, et leepra mükobakter omab kas imuunsust T-rakkude vahendatud immuunvastusele või suudavad peremeesorganismile immunosupressiivset toimet avaldada.
Ajaloolist[muuda lähteteksti]
Bakteri avastas 1873. aastal (patenteeris avastuse 1874) norralasest arst ja bakterioloog Gerhard Henrik Armauer Hansen. Hansen ei suutnud oma avastust katseklaasis kasvatada ja nii oma hüpoteesi eksperimentaalselt tõestada. Kuigi Hanseni avastusest on möödas enam kui sada aastat, ei ole õnnestunud leepra mükobakterit ikka veel in vitro (bakterikultuurides) paljundada, küll aga eksperimentaalselt nakatatud hiirtel, mispärast pole suudetud välja töötada ka kaitsvat vaktsiini. Seda, et nakkushaigusi tekitavad mikroobid, tõestas 1876. aastal sakslane Robert Koch.
Vaata ka[muuda lähteteksti]
Viited[muuda lähteteksti]
- ↑ William B. Whitman, Aidan Parte, Michael Goodfellow, Peter Kämpfer, Hans-Jürgen Busse, Martha E. Trujillo, Wolfgang Ludwig, Ken-ichiro Suzuki, Bergey's Manual of Systematic Bacteriology, 2. väljaanne, 5. köide, 1-2 osa, lk 343 - 344, 2012, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 07.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ Microbiology of M.leprae, veebiversioon (vaadatud 07.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ Alan L. Gillen, The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues, lk 144, 2007, Master Books, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 07.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ D.J.Weatherall, J.G.G.Ledingham, D.A.Warrell, "Oxford Textbook of Medicine", Volume 1, Sections 1-12, Oxford University Press, Infections 5.266, 1983, ISBN 0 19 261159 3
- ↑ Alan L. Gillen,The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues, Master Books, lk 144, 2007, ASIN: B008LXG3F4, Google'i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 09.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ Leonid B. Heifets, Drug Susceptibility in the Chemotherapy of Mycobacterial Infections, lk 173, 1991, CRC Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 29.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ Masaki T, Qu J, Cholewa-Waclaw J, Burr K, Raaum R, Rambukkana A, Reprogramming adult Schwann cells to stem cell-like cells by leprosy bacilli promotes dissemination of infection. Lühikokkuvõte, Cell. 2013 Jan 17;152(1-2):51-67. doi:10.1016/j.cell.2012.12.014, veebiversioon (vaadatud 29.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ "Meditsiinisõnastik", 404:2004"
- ↑ Mycobacterium leprae, veebiversioon (vaadatud 29.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ Biological Characteristics, veebiversioon (vaadatud 07.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ HANSEN'S DISEASE (LEPROSY), veebiversioon (vaadatud 07.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ E. Türi, M. Türi, „Tuberkuloosi, mükobakterioosi ja leepra mikrobioloogiline diagnoosimine“, Tartu Ülikooli Mikrobioloogia instituut. Tartu: Tartu Ülikool, 1993, lk 1-3, 8-9, 11
- ↑ Mycobacterium Leprae, veebiversioon (vaadatud 07.06.2014) (inglise keeles)
Kirjandus[muuda lähteteksti]
- Tõnis Karki, Irja Lutsar ja Marika Mikelsaar, Meditsiiniline mikrobioloogia (2. osa), Bakterioloogia ja mükoloogia, Tartu Ülikool, 2007, ISBN 9789949115617.
Välislingid[muuda lähteteksti]
- JOHANNE MELANCON-KAPLAN, SHIRLEY Wu HUNTER, MICHAEL MCNEIL, CAROL STEWART,ROBERT L. MODLIN, THOMAS H. REA, JACINTO CONVIT, PADMINI SALGAME,VIJAY MEHRA, BARRY R. BLOOM, ja PATRICK J. BRENNAN, Immunological significance of Mycobacterium leprae cell walls, Proc. Nadl. Acad. Sci. USA, Vol. 85, pp. 1917-1921, March 1988, veebiversioon (vaadatud 07.06.2014) (inglise keeles)
- Prof J. Convit MD, C. Sampson MD , M. Zúñiga MD , J. Plata MD , J. Silva MD , J. Molina MD , M.E. Pinardi BS , A. Salgado MS , Prof P.G. Smith DSc , Prof B.R. Bloom PhD, Immunoprophylactic trial with combined Mycobacterium Leprae/BCG vaccine against leprosy: preliminary results, The Lancet, Volume 339, Issue 8791, Pages 446 - 450, 22 February 1992, veebiversioon (vaadatud 07.06.2014) (inglise keeles)
- LOUIS LEVY, BAOHONG JI, The mouse foot-pad technique for cultivation of Mycobacterium leprae, Lepr Rev (2006) 77, 5–24, veebiversioon (vaadatud 07.06.2014) (inglise keeles)
- Varalakshmi D Vissa, Patrick J Brennan, The genome of Mycobacterium leprae: a minimal mycobacterial gene set, Genome Biology 2001, 2:reviews1023-reviews1023.8 doi:10.1186/gb-2001-2-8-reviews1023, veebiversioon (vaadatud 10.06.2013) (inglise keeles)
- Tom A Mendum, Verena J Schuenemann, Simon Roffey, G Michael Taylor, Huihai Wu, Pushpendra Singh, Katie Tucker, Jason Hinds, Stewart T Cole, Andrzej M Kierzek, Kay Nieselt, Johannes Krause ja Graham R Stewart, Mycobacterium leprae genomes from a British medieval leprosy hospital: towards understanding an ancient epidemic, BMC Genomics 2014, 15:270 doi:10.1186/1471-2164-15-270, veebiversioon (vaadatud 29.05.2014) (inglise keeles)
Ma pöörasin need muudatused tagasi, sest need ei artiklit paremaks. Andres (arutelu) 13. juuni 2014, kell 12:46 (EEST)
- Tere Andres!
- Leepra mükobakteri ja tema leviku kohta on infot lugemiseks vähe - toodud allikates neist veidi juttu oli ja veidi informatsiooni lisasin ka artiklisse...
- keegi pole ju artiklit Hea artikli kandidaadiks esitanud, seniks kuni artikkel asjaliku toimetaja saab oleks minu arust info võinud ka artiklis üleval seista...
- info ette-taha tõstmine (veiderdamine) ei ole ju ka parem lahendus kuigi jah ka seda esineb Vikipeedias aeg-ajalt...
- Mariina 13. juuni 2014, kell 14:39 (EEST) alias Простота
- GerdaNelis kustutas Sinu töö ära, ja ma tõstsin ta siia, et ta oleks tallel. Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 00:19 (EEST)
Tere Andres ja Mariina kui kõige aktiivsemad leepra teemadel artiklite kirjutajad siin!
Mina olen osade muudatuste taga. Olen koostanud uurimistöö "Leepra Eestis- ajaloost tänapäevani", mis on saavutanud üleiigilistel konkursidel mitmeid auhinnalisi kohti. Mulle tehti ettepanek tuua see info üle ka siia Vikipeediasse ja osaleda projektis "Õpilasuurimuse vikipediseerimine", mille projektijuht on Teele Vaalma (kasutaja Adeliine). Tema kontrollib minu loodud/muudetud artklid üle ja ütleb, kui miskit vaja muuta, lisada. Seega oleksin tänulik, kui lubate vähemalt selle projekti lõpuni minul siin toimetada. Sama jutt artikli "leepra" suhtes. Tähtajaks 19. juuni. --GerdaNelis (arutelu) 13. juuni 2014, kell 14:50 (EEST)
- Tere GerdaNelis!
- Vikipeedias võivad ju kõik toimetada ma mõtlen, mina ei ole siin aktiivne kirjutaja, ma vahest piilun haiguseid ja muud sellist seega boonusena saab kirja ka miskit uut ja hoopis muud aga kui Teil on auhinnaline töö siis ei tohiks minu pisimuudatused Teile tundmatud olla ja Kasutaja Adeliine (Teele Vaalma - ilus nimi inimesel mõtlen ma) tunneb Vikipeediat juba kaua ei tema hätta jää - leiab kõik ilusasti ülesse...
- Mariina 13. juuni 2014, kell 15:02 (EEST) alias Простота
Mõtlesingi mina seda, et tema ju näeb, mida olen siin muutnud ja oskab seega ka suuanata, kas olen midagi olulist välja jätnud ja kindlasti juhendab, et taastaksin ja lisasin tagasi mõningat infot mida olen siis teadmatusest ära kustutanud. Seega pisimuudatused ja lisainfo on muidugi alati oodatud ja lausa nõutav, kuid võtta tagasi kogu töö mis siiani tehtud, veidi etteruttav. Alles õpin ja avastan seda Vikipeediat. --GerdaNelis (arutelu) 13. juuni 2014, kell 15:16 (EEST)
- Sa ju alustasid sellest, et kustutasid mitu tuhat tähemärki teiste kirjutatud materjali ja tühistasid parandused, mis Sinu teksti olid tehtud. Tõsi küll, ka kustutatud tekstis oli ülesõitmisi. Nüüd tuleb vaeva näha, et kogu info üheks tervikuks kokku panna. Vikipeediat tehakse koos. Kui Sinu tööd hinnatakse, siis hinnatakse ainult seda osa, mis Sina oled teinud. Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 00:16 (EEST)
- Sama lugu artiklis Leepra. Oma jutt on tarvis monteerida endisesse teksti, vajaduse korral seda ümber tehes. Teiste kirjutatud infot ei tohi põhjendamatult kuastutada. Miks Sa näiteks kustutasid selle, et leeprat tekitab ka bakter Mycobacterium lepromatosis? See avastati 2008. aastal. Andres (arutelu) 14. juuni 2014, kell 00:27 (EEST)
Tere Adeliine!
Ma püüan Sinu tegemised üle vaadata aga palun ole kena ja vaata siis taas kord ka ise üle, et mul bakterid ja muu segamini ei läheks- tõsiselt täna ei ole mul kuidagi leepra päeva - plaanis oli tüümust uurida.
Mariina 15. oktoober 2014, kell 09:26 (EEST) alias Простота